Tähtis on otsus elada julgelt

ETV puuetega inimeste elu käsitlevas saates "Inimeselt inimesele" ei ole kunagi näinud haletsusväärset saamatut invaliidi, kuigi saade on kestnud ligi neli aastat. Hoopis õpihimuline, võimalikult omal jõul toime tulla sooviv ja paljudes lahendamist vajavates riigiasjades kaasa lööv on inimene, kellega pühapäeviti teleekraanil tuttavaks saame.

Saatejuht Linnu Mae: "Ei tunneta vahet tervete ja puuetega inimeste vahel. Mis tähtsust on inimeseks olemisel karkudel või südamerikkel või sellel, et ta ei näe.Tähtis on vaid ta otsus elada julgelt, täisväärtuslikult. Haletsus madaldab, ka kaasatundjat. Haletsus on teise halvemaks pidamine. Oma saadetes üritan rääkida inimestest, kes ei nõua ainult õigusi, vaid on võtnud endale ka kohustused ja vastutuse elus toimetulemise eest. Paljud neist on võtnud vastutuse ka teiste eest." Ta ei märkavatki sageli oma kaaslaste liikumishäireid. Hiljuti oli ta koos Elgi Saarega, Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevdirektoriga (saab vabariigi aastapäevaks presidendilt Eesti Punase Risti V klassi aumärgi) samas ruumis ja märkas äkki, et proua Saarel on millegipärast ebamugav oma ratastoolist voodisse saada. Kuidas nii? - küsis ta endalt hämmastunult. Ja alles seejärel turgatas, et proua Elgi on raske liikumispuudega. "Ta on nii aktiivne, heatujuline ja teovõimeline, et ma lihtsalt ei näe teda puudelisena."

Linnu Mae on Tartu ülikooli lõpetanud logopeed, ajakirjanik, tõlk ja Õismäe lasteaias Vikerkaar erivajadustega laste rühma kõneterapeut. "Õpetan neid lapsi, kes rääkida ei oska. Loodan igaühest, et ta õpib rääkima. Kes ei õpi, sellele leiame sõnalise kõne asemele midagi alternatiivset."

Ja oma telesaatest: "Üritan sealgi rääkida kõigi nende eest, kes ise rääkida ei oska, või pole kunagi telesse esinema pääsenud. Räägin nende nimel ja püüan alati rääkida nende inimeste kasuks."

"Ainult siis jõuavad probleemid ehedalt päevavalgusse, kui neist räägivad osalised ise, sügavuti. Ta kasutab julgelt oma meediavõimu ja nõuab neilt, kes selleks kutsutud ja seatud. Valdadelt näiteks. Nõnda on ta "ehitanud" liikumispuudega inimestele kaldteid ja käsipuid, teinud käepäraseks vannitubasid ja korraldanud korterite remonti. Taotlenud pangaautomaatide paigutamist madalamale ja nõudnud aru, miks on raisatud raha kaldteedele, mille tõusunurk on nii järsk, et traumeerib, mitte ei aita inimest. Praegu sõdib ta 10. sidejaoskonnaga, kuhu on paigaldatud just niisugune kaldtee, et "kui sealt alla tuled, siis puudega oled."

Linnu Mae annab igas saates oma koduse telefoninumbri ja nõuotsijaid ning järgnevatele saadetele teema pakkujaid jätkub. "Mulle helistanute telefonikõnedest saaks teha põhjaliku uurimuse - nii palju saatusi, probleeme, aga ka aktiivsust ja tahet kaasa lüüa." Ta kinnitab, et meie ühiskonnas on hakatud hindama ja eeskuju võtma söakatelt tugeva hingega inimestelt. Ja ütleb, et kui Eesti Vabariigis on üldse midagi hea poole püürdunud, siis on see suhtumine ja hool puuetega inimestesse. "See on kui seier, mis võbeles alati miinusnäitajate poolel ja on nüüd hakanud plusspoolele kalduma". Veel 8-9 aastat tagasi, kui Läänest vabasse Eestisse külla tuldi, vahtisime ratastoolis härrasmehi ja daame meie munakivisillutisega vanalinnas ja ohkisime: nii raske puudega ja tuleb reisile! Nüüd ei uudishimutse meiegi enam karkude, ratastooli või valge kepiga teekäijat, küll on hakatud neile aga ikka julgemini abi pakkuma.

Linnu Mae näitab telesaates inimese puuet vaid põgusalt. Mis see annab, kui ma seda rõhutaksin?- arutleb ta.Ta ei tee ka kunagi saateid räuskavatest vanuritest Toompeal või oma puuet agressiivselt demonstreerivast invaliidist. "See ei ole minu arusaamine õiguste kaitsest," ütleb ta napilt.

Nad on Kadri Mardnaga, saate rezissööriga, üksmeelne tiim. Proua Mardnast, kel erinevalt Linnu Maest vastavat eriharidust ei ole, on ajapikku kujunenud spetsialist, kes saadet tehes märkab nii mõnigi kord eripedagoogilisi ja logopeedilisi vigu koolide ja lasteaedade õpetajate töös ning ütleb: Linnu, mine näita nüüd võrdlevalt, kuidas lapsega töötama peab. Muide, iseenda kohta väidab Kadri Mardna, et koos spetsialistiga saateid tehes on ta praktiliselt eripedagoogika stuudiumi neljandale kursusele jõudnud.

Linnu Mae, kas püüate inimesele sisendada tugevust, ütlete, et ole vapper, näe sellel või tollel on veel raskem puue?

Ei, mitte iialgi. Minu arvates ei saa keegi ennast tugevana tunda selle najal, et teisel on veel halvem. Jõudu annab hoopis vastupidine: näe, tema sai väljakutsega hakkama, mina püüan ka saada.

On meil veel nõukogudeaegset taaka häbeneda ennast või oma puudega lähedasi?

Linnu Mae: "Siiski veel on. Mu hea sõber, Jõgeva linna meer Ants Paju ütleb, et enne meie telesaateid käsitleti puuet kui vistrikku näol. Oleme püüdnud oma saadetega sedagi suhtumist murda."

Ta on käsitlenud ka probleeme elu ja surma piiril viibimisest. Näiteks neeru dialüüsist, selle mõjust maksumaksja rahakotile. Ja sellest, kuidas kurvast sõnumist - surm - saada hoiatav sõnum varem. "Kui oleme näiteks põdenud rasket angiini või grippi, peaksime seejärel laskma analüüsida uriini, kontrollimaks, kuidas meie neerud sellele tõvele vastu panid. Väljaravimatu angiin võib lõppeda disalüüsiaparaadi all..."

Linnu Mae soovitab patsiendil mitte leppida ettevuristatud või kirjutatud numbritega ja tohtri kommentaariga "analüüsid olid enamvähem normis." Küsigem iga näitaja kohta, mida see iseloomustab, ja kuidas tuleks end ravida, toituda või füüsilises vormis hoida, et need numbrid täiesti "normis" oleksid. Mida tähendavad kasvõi vereuuringute tulemused glükoos 4,5, kolesterool 5,3, HDD kolest 1,5, triglütseriidid 0,72, raud 19,4, sete 5, TSH 2,8?

"Mul oli hiljuti kohtumine keskealise naisega, kes väitis, et tohter öelnud talle küll, et need ja need näitajad ei ole just kõige paremad. Kui ta aga aasta pärast samade kaebustega analüüse andis, teatati, et tõbi on juba kahjuks kaugele läinud. Meie õigus ja isegi kohustus on arstilt küsida kõike, mis meie tervisesse puutub," kinnitab Linnu Mae.

Hiljutine saade "Inimeselt inimesele" oli kesknärvisüsteemi halvatusega liikumispuudega laste koolist Helsingis. Soe naerune õhkkond, mis saate kaudu üle mere tuppa kandus, tekitas lootuse sügavaks turvatundeks ka meie erivajadustega lastele. Linnu Mae:" Meil peidetakse sageli oskamatus, saamatus ja tahtmatus materiaalsete põhjuste taha. Ruskeasuo koolis Soomes on aega iga lapse jaoks. Iga lapse jaoks eraldi on koostatud õppekava, lapse eripära ja arenguvõimalusi viimse nüansini arvestades. Olen sügavalt veendunud, et ka kõnetu ja raske puudega lapse silmadest saab välja lugeda, mida ta suudab ja tahab. Logopeed peab aga oskama panna ennast lapse silmade tasemele, nii füüsiliselt kui vaimselt."

JUTA ÜTS