Merekala on tervislik delikatess

Vahemeremaade elanikud toituvad tervislikumalt: liha asemel tuuakse seal lauale kala. Kala on kalorivaene ja sisaldab vitamiinide ning mineraalainete kõrval väärtuslikke Omega-3 rasvhappeid, mis suudavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi.

Imekspandav, aga tõsi et kuigi eskimod toituvad peamiselt rasvasest kalast ja ei söö peaaegu üldse juur- ja puuvilju, on südameinfarkt nende puhul peaaegu tundmatu haigus. Põhjuseks on kalas sisalduvad Omega-3 rasvhapped, mis kaitsevad südant ja veresooni.

Saksamaa toitumisühing soovitab tervise huvides kaks korda nädalas merekala süüa. Siiski sakslased ise on sellest väga kaugel. Ainult 14-15 kilogrammi kala tarbitakse keskmiselt ühe inimese kohta aastas. See-eest söövad sakslased viis korda niipalju liha. Merekala seisab nende toidulaual peamiselt sügavkülmutatuna või karbis. Eelised - rasvavaba ja toitaineterikas.

Kala on kergesti seeditav, sisaldab vähe kaloreid, aga ohtralt toitaineid.

• Merekalas on palju joodi. 100-150 g merekala võib katta umbes 200mg joodivajadust.
• Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid (oluline diabeetikutele) ja vähe naatriumit (tähtis keedusoolavaba dieedi jaoks).
• Peale selle sisaldab kala veel palju vitamiine nagu A, D, B2, B6 ja B12, aga ka mineraalaineid nagu fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Kalas leidub ka eluks vajalikku mikroelementi seleeni, mis kaitseb südameinfarkti ja vähi eest.
• Väärtslikum kalas on tema hästitalutav rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad Omega-3 rasvhappeid, mis võivad kaitsta südame-veresoonkonnahaiguste eest.

Südameinfarkti vähene esinemine Vahemeremaade elanike seas viitab nende suurele kalatoitude tarbimisele.

Rasvasisaldus iga 100 grammi söödava osa kohta

Kala / mereloomad	rasvasisaldus
angerjas	24,5
austrid	1,2
forell	2,7
haug	0,7
heeringas (filee)	15,0
merivähk	1,9
karbid	4,7
lõhe	13,3
sardiin	4,5
lest	1,9
tuunikala	15,5
merelõhe	0,8
merehaug	2,5
tint	0,8
säga	17,0
merikeel	1,4
jõeahven	0,8
krevett	1,4
mereahven	3,6
kilttursk	0,6

Kahjulikud ained ja parasiidid

Veekogude reostatuse tõttu leidub kalades kahjulikke aineid ja parasiite. Rohkem parasiite leidub rasvarikastes kalades, nagu näiteks röövkalad (hai, rai), aeglasemalt kasvavad kalaliigid, samuti vanad ja suured kalad. Vähem parasiite on sellistes kalades nagu tursk, piksha, heeringas, väiksed ja noored kalad ning väikese rasvasisaldusega kalad.

Põhja- ja Läänemerest püütud kalades leidub samuti üsna palju parasiite, kuna need veekogud on tiheda laevaliiklusega. Vähem ohustatud parasiitidest ja kahjulikest ainetest on kalad, kes elavad rannapiirkondadest kaugel. GUDRUN RAIG, välisajakirjandusest