Kolm naist Põhjamaa pühamus
Hommikus ei ole tuuleõhkugi. Päike olevat juba teist tundi üleval, kusagil lumiste metsade kohal, kui me rajakese saunaukseni lahti kühveldame. Kühveldajatega on ju nagu ta on: üks on viltu vasema puusa poole, teisel teeb haiget parem põlv, siinkirjutajal on madal vererõhk ja kohisevad kõrvad.
Paari nädala "Postimehed" kuluvad lõõri soojendamiseks ära, enne kui suits hakkab korstnasse käima. Aga visadus viib sihile, viimaks lõõmab tuli katla all ja külmaveetõrs on Põltsamaa jõe jääsulpi täis. Enne kui aimatav päike viie paiku Endla rappa kaob, on meil nigu niuhti pirakas maakividest ahi köetud.
Kare-karedad natuke takused veneaegsed (enam nii mõnusaid ei tehta) saunalinad, naistele kohane Ice-õlu (ei ütle, mitu pudelit) riiulil ja kobar Rakvere grillvorste lepavardasse torgatud.
Kui kolm prisket auravat naist nagu torpeedod lavalt hange heidavad, kukuvad viimased sulama löönud jääpurikad saunaräästast.
"Naised, õues on soojaks läinud!" kilkab meist kõige toekam, nii umbes kuuepuudane. Aga mõne minuti jooksul, mis me lumme keerukujusid püherdame, pöörab ilmataat imelikul kombel uuesti krõbedamaks. Igatahes tunneb taguots end saunalaval jälle hellalt ja erootiliselt.
Nõnda me siis kükitame, põlved püsti ja keris säutsumas. Vihad sopsivad toekate eesti naiste puusajoont, tselluliitseid reisi, rohkem või vähem ripakile rindu. Ei meile, elutormides karastunuile, niisugused tühiasjad tüli tee, pigem on iga lisandunud voldike või kurruke rikastav figuuritäiend.
Klatsiks "naised saunas rääkisid" meil kah mahti ei ole, kiiduks aga küll. Oeh ja õuhka, assa mait ja at-at-at kostab vihamatsude sekka nagu poksimatsil. Ja vahepeal läheb Ice kah kui kuuma kivi peale. Ühel meist turgatab meelde, et sutsakas õllemärjukest kerisele löövat leivalõhna üles. Sel jutul on tuuma: viimased lavavoorud käivad meil kui "Leiburi" töökojas.
Palju lund on ihusoe sauna ümbert ära sulatanud, kui kolm üdini puhast tervet prisket naisterahvast päevaga õhtule jõuavad.
Kuidas see Karjala luuletaja Pekka Pöllä kirjutaski:
"...parimaile Põhjamaa jumalaile
olid ehitatud pühamud,
tugevaist palkidest tahutud
igal hõimul, külal ja perel.
Ja selles pühamus käidi
ja käiakse üha edasi -
teenimas puhtust, tervist ja
meelevärskust.
Seda pühapaika kutsutakse meil saunaks.
JUTA ÜTS