Jari Isometsä - valemängija või dopingutõe avardaja?

Soome suusaäss Jari Isometsä tunnistas vereplasma hulka suurendava aine Hemo-S pruukimist vere hemoglobiinitaseme vähendajana, et pääseda MMi starti, kuid ta tahab määratud kaheaastase võistluskeelu protestida.

Mida tähendab lubatud hemoglobiininäidu viimine 185 pealt 175ni?

Dr. REIN JALAK: "Kõige paremini oskab seda ilmselt FIS vastata, sest nemad on selle otsuse teinud. Aga kui arutleda, siis siin on kaks momenti. Esiteks - ühtlustada erinevate spordialaliitude reeglid. Mõtlen just jalgrattasporti, kus võistlustele mittelubamise piir on hematokrit 50. Nemad on võtnud hematokriti aluseks. Kui jalgratturil on hematokrit 52, siis ta jalgrattavõistlustele ei saaks, et aga suusatamises oli lubatud näit 185, siis suusavõistlusele võiks ta minna. Vastavus ei ole üks ühele, kuid jäme piir on, et hematokrit hemoglobiin 185 vastab hematokritile 54. Näpuga näidata ei saa, kuid paljude arvates võib tippjalgrattaspordis EPO-dopingu tarvitamise protsent olla 50-90 tippvõistlusest osavõtjatest. Ses suhtes on loogika taga, et lubatud näit viia suusatamises 185 pealt 175ni, võrdsustada hematokritiga 50.

Kellele lubatud näidu langetamine muret juurde toob?

Võiks spekuleerida. Olen näinud 1995. aastal Thunder Bays suusa-MMil, kui võeti vereproove ja olen näinud ka graafikut, kuidas hemoglobiini protsendid jagunesid. Keskmine, teravik oli 195-200 ringis. Kui lähtuda sellest, et oli ka ausaid suusatajaid, siis paljudel pidi näit kõvasti üle 200 olema. Järgmistel suurvõistlustel, kui hakati juba kontrollima, toimus järsk langus. Võib-olla siit see teine moment - vereproove on päris palju võetud ja paljudel on millegipärast hemoglobiini näit järsult langenud. Küllap on jälgitud, et see eriti üle 175 ei oleks. Võib diskuteerida, et kui see tõesti vastab hematokriti tasemele 50, siis on see enam-vähem tasakaalus. Mõte võib selles olla, sest vaevalt piir teadusliku põhjenduseta alla lasti. Need oleksid need kaks momenti. Igasuguse tagamõtteta - kui lugesin enne MMi ajakirjandusest, et soomlased on leiutanud uue salasuusamäärde, siis esimene mõte oli küll, et Lahtis saab meditsiini liinis mingit nalja.

Soomlaste iidol ja patuoinas Jari Isometsä.

Ja käiski pauk Jari Isometsäga.

Kuulsin Lahtis tema pressikonverentsi algusest lõpuni. Sealt oleks ju võinud tulla küllalt objektiivset infot, aga teemat oli viimase hetkeni varjatud. Millest tuleb jutt, teatati alles viis minutit enne algust. Ajakirjanikud ei olnud valmis täpseid küsimusi esitama. Ja vastustes oli palju vasturääkivusi. Kui Lahtis preparaadi Hemo-S nime kuulsin, siis kõigepealt meenus Budapesti EM 1998. Pärast seda lugesin saksa ajakirjandusest, et preparaati olid kasutanud Saksamaa pikamaajooksjad. Aga et ta ei olnud dopingunimekirjas, kasutati seda kui taastumisvahendit - töövõime tõstmiseks lubatuse piires. Loos oli küllalt huvitav füsioloogiline põhjendus. Jään täna selle põhjenduse võlgu, peaksin täpsemalt vaatama, kuid kindlasti ei kasutatud seda tol korral, et hemoglobiini taset alla viia. Mehhanism toimis kuhugi sinnapoole nagu veredopingu puhul - mingi reaktsiooniga tekitatakse uusi punaliblesid. Infos, mis Isometsä juhtumi kohta seni tulnud, on palju vasturääkivusi. Alates alpimaja kasutamisest üheaegselt vajadusega Hemo-Si manustada. Vaevalt Hemo-Si manustamine ka nii käib nagu alguses räägiti - et Isometsä iga päev midagi võttis. Tegu on 6-10 protsendilise plasma asendajaga, lahusega, mida manustatakse tegelikult tilkinfusiooni teel. Protseduur on keerulisem kui tableti kujul võtta või kui tavaline süst teha. Kaks vastuolulist asja ühel ajal, et üks tõstab ja teine langetab hemoglobiini näitu, tõestavad, et me kogu infot ei tea ja asi on keerulisem. Olen soomlaste nimekirja näinud - seal oli Hemo-S lubatud ainena. Kui oleks Hemo-Si kasutamisest räägitud kui KEELATUD MEETODIST, võib-olla oleks nüüd tunduvalt raskem protestida. Kui ta oli lubatud ainete nimekirjas, siis Isometsä kindlasti protestib või on juba teinud seda.

Kas on tõenäoline, et lubatud näit tahetakse tõsta tagasi 185ni? Miks see ei tohi olla 200?

Kõige lihtsam põhjendus rahvakeeles on, et veri läheb paksuks. Kui samal ajal kehaliselt pingutad, higistad, suureneb organismi vedelikukaotus ja see saab tervisele ohtlikuks. Kui varem oli näit üle 185, suhtus avalikkus sellesse kui EPO-dopingusse. Juriidiline väljend oli, et tervislikel põhjustel sportlane täna ei tohi startida. Kahtlustati EPO-t, aga hemoglobiini kõrge protsent ei tõesta üks-üheselt EPO kasutamist. Ta võib olla kaasasündinud, paaril protsendil elanikkonnast.

Kas asi piirdub sellega, et Isometsä on lihtsalt valemängija või annab juhtum pikalt kõneainet ja tast saab üks dopingutõe avardaja?

Kindlasti viib see selleni, et dopingu reeglistik tehakse rangemaks, aga küllaltki raske on tõmmata piiri, mis on keelatud, mis on töövõimet tõstev menetlus ja mis ei ole... Näiteks veredopingu mõiste alla lähevad vereülekanne, hapnikku transportivate ainete manustamine, sellele sarnased alternatiivid... On tõlgendamise küsimus, kas vereplasma asendamine, plasma lisamine läheb selle alla või ei. Kui oleks täpselt kirjas, et vereplasma asendamine on keelatud, siis oleks see üks-üheselt tõlgendatav. Praegu võib küll arvata, et segadust tuleb päris palju ja dopingureeglistik viiakse kindlasti tunduvalt konkreetsemaks.

URMAS ESLON