Lahti MMil dopinguafääri põhjustanud Jari Isometsä tunnistas end Hemo-Si pruukijana süüdi, kuid rõhutas, et ei tahtnud tõsta saavutusvõimet, vaid pääseda igal juhul koduse MMi starti.

Isometsäst jäi tõesti mulje, et ta tegi siiralt kõik, et ta hemoglobiini näit ei ületaks lubatud 175 piiri. Mees põhjendas oma arusaamu korrektselt ja rahulikult, kuid asjatundjate jaoks jäi palju lahtisi otsi ja küsitavusi.

Lahtis Isometsä kõmulisel pressikonverentsil viibinud doktor Rein Jalak võttis õhustiku kokku nii: "Kindlasti jäi seal palju lahtisi otsi - pressikonverentsil vastajad vastavad ikka nendele küsimustele, mida küsijad esitada oskavad. Ma ei ole järgmisi pressikonverentse näinud, seal olnud üht-teist juba teistmoodi, räägitakse. Kindlasti protsess jätkub ja pole välistatud, et välja tuleb veel väga huvitavat informatsiooni "

Küllap nii lähebki, seda enam, et end süüdi tunnistanud Isometsä on jõudnud kuulutada, et siiski protestib kaheaastase võistluskeelu, sest Hemo-S ei olnud soomlaste keelatud ainete nimekirjas ja tema ise ei üritanud oma saavutusvõimet sugugi lubamatute ainetega kergitada.

Viimastel tiitlivõistlustel pole enam saadud dopinguafäärideta, ikka võetakse mõni äss vahele ja laiemat üldsust silmas pidades käib mingi auru väljalaskmine.

Seni on dopingupruukimise süsteem liikunud dopingu avastamise süsteemist suurte sammudega ees. Nüüd arvab doktor Jalak, et võib-olla tõesti just praegu algab teaduse ajajärgus periood, kus vahemaa püüdja ja püütava vahel hakkab vähenema. "Et dopingu avastamise süsteem läheneb dopingu väljatöötamise ja varjamise süsteemile, siis on suurem tõenäosus vahele jääda ja ka vahele tõmmata," näeb ta.

Kuid asjal näib olevat juba ka teine tuum - dopingu ümber on juba nii palju juttu tehtud, et kõmujuhtum Isometsäga ei suudagi enam suurvõistlust tervikuna rikkuda.

KOMMENTAAR
URMAS ESLON