Kiri peatoimetajale

Olen "Terviselehe" lugeja ja ajalehest suur lugupidaja. Teie "esiveerud" on olnud alati päevakohased, südamlikud. Sõbrapäeva "esiveerust" jäi aga nagu hinge kriipima lõik: ... eluaeg üht naist või meest armastada - see on niisama hea, kui uskuda, et üks küünal põleb eluaeg. Seda ei usu vist enam keegi.

Vaevalt, et noored abiellujad nii mõtlevad! Terviseleht võiks pigem kuidagi optimismi sel teemal anda, kuidas seda armastuse leeki hoida ja ikka lõkkele puhuda, et see küünal ikka kauem põleks! Meie lapsed vajavad meid ju eluaeg. Lastelastele on suur õnn ütelda, et lähme vanaemale-vanaisale külla. Mitte vanaemale ja ta sõbrale või vanaisale ta elukaaslasele.

Sellised on minu, lihtsa inimese mõtted.

M.V. Järvamaalt