INIMENE
Rahu, sallivus ja mõõdukus - parimad ravimid

Paar aastat tagasi tutvusin inimesega, kes ütleb nii, nagu suurem osa inimesi ei tihka öelda: olen eluga väga rahul. Olev Nöps peab märtsis 50. sünnipäeva.Tal on kaks poega ja tütar, suur moodne maja Veskimetsas, igapäevane töö kaubaveobussi roolis. Meie jutuajamise vältel heliseb korduvalt mobiil, sest on laupäev, mil arvukad sugulased ja tuttavad ennast Olevi juurde sauna möllivad. Mõnel nädalal tossab saunakorsten ka kolmapäeviti, sest saunalisi jätkub.

Oled alati reibas ja heatujuline, kuigi upud töösse, sest riigitöö kõrval ootab omajagu sisetöid ka su maja. Pärisid sa rõõmsa iseloomu emalt-isalt?

Lapsepõlvekodus suurt lusti ega pidu ei olnud. Meid oli seitse last. Isa oli emast 21 aastat vanem, arvan, et nii suurt vanusevahet ei tohiks abielupaaril olla. Isa oli kehva tervisega, kogu elu seisis peamiselt ema õlul. Kevadest sügiseni olime lapsed riburada kolhoosi karjas, talvel tuli isaga metsas kütet teha. Vene kroonut teenisin Leningradi all soos raketikaabli kraave kaevates. Pärast kroonut töötasin ehitaja, normeerija, brigadiri, varustaja, laojuhatajana. Ja võtsin naise.

1975. aastal abiellusite, 1985. lahutasite. Kui kolme veel üsna väikese lapsega vanemad lahku lähevad, on see vist küll suur hingeline trauma?

Oligi. Väga suur trauma ja kestis kaua. Ma ei taha sellest rääkida, sest sain kõigest lõpuks täielikult üle. Elan koos vanema pojaga, tütrel on oma pere, noorem poeg elab emaga Tartus.

Viieteist aasta jooksul ei ole sa enam abiellunud. Töökas, karske, hea välimusega jõukas mees - nii ma sind iseloomustaksin, on siis niisugusel mehel naiste puudust?

Ma ei taha mingil juhul naiste kohta midagi halba öelda. Aga need, keda olen kohanud, tahaksid küll jõukalt elada, aga ei ole nõus heaks eluks kaasa aitama. Ealt mulle sobivatel naistel on tavaliselt juba lapsed, kasuliku abieluga tahavad nad kõigepealt kindlustada oma laste elu ja ka ise kergemalt elada kui seni. Et maja juures, aias ja kasvuhoones (mis on tegelikult teisel korrusel asuv talveaed - toim.) ka kõvasti tööd teha, seda korrusmajade korteritest tulnud inimesed justkui ei mõista. Sõnaga: siiani pole veel kohanud naist, kes heal meelel majapidamises talitaks, hommikuti kohvi ja õhtuks sooja toitu teeks.

Tunned siis puudust rohkem kohvist ja õhtusöögist kui armsa sooja naise kallistustest?

Ega kallistused tulemata jää, kui kodu korras ja kõht täis.Tead ju isegi, et armastus käib kõhu kaudu.

Kas sa tantsupeolt või baarist pole kaasat vaadanud?

Nende kohtade jaoks ei ole aega ega ka suuremat huvi. Aga kunagi panin isegi kuulutuse lehte. Vastajaid oli palju, ka õige noori ja üsna vanu. Minu piiriks oli leida kuni 40aastane naine, aga vastajate seas oli ka üle 50aastaseid. Ma ei tea, kas mõni naine ei oska kuulutust lugeda või loodab ta nooremale mehele käpa peale panna. Kõigi nende kirjutajate väljavalimine, vastustele vastamine, kohtamas käimine ja äraütlemine oli nii suur raamatupidamine, et seda hullu tükki ma küll enam ette ei võta. Olen kindel, et küll ma ükskord endale siiski ka hea naise leian.

Igal pühapäeval istud Fordi rooli ja sõidad Piritale Valguse Tee Vabakoguduse kirikusse jumalateenistusele ning läinud aasta 27. novembril ristiti sind "...selle usu alusel Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse..."(ristimistunnistusest - toim). Kuidas sa Jumala juurde jõudsid?

Jumal tuleb ise inimese juurde, kui inimene on selleks valmis. Hakkasin juba noorukina mõtlema ja aukartust tundma Jumala tegude üle. Esimesse töökohta, veel enne kroonut, oli mul üle 10 kilomeetri jalgsi tulla ja minna. Kahes vahetuses töö, varahommikuti pimedas läksin, õhtusest vahetusest öösel pimedas tulin, sest bussid niisugusel kellaajal ei liikunud. Mõtlesin siis sageli Jumala peale. Ühel päeval tundsin, et pean täna loteriipileteid ostma. Ostsin ja võitsin "Moskvitsi". 1967. aastal oli see suur õnn.

Inimene, kes Jumalat ei usu, ütleks, et see oli juhus. Loteriil võidavad ju ka ateistid.

Jumal ei tee vahet ühegi inimese vahel ega maksa kellelegi uskmatuse eest kätte. Aga oma sügaval hinges olen ma veendunud, et seekord kuulis ta mu palvet.

Tunnen üht 75aastast härrat, kes ei usu sellest peale Jumalat ega astu isegi kunagi kirikuuksest sisse, kui ta viieaastase poisina kodus hinnalise suhkrutoosi ära lõhkus. Ta anunud seepeale kaua ja pisarais, et Jumal toosi jälle terveks teeks. Seda ei juhtunud, ta sai vaid isa käest kõvasti vitsu.

See härra ei mõista, et kõik pikad elatud aastad on Jumal ta kõrval olnud, kuidas muidu oleks ta praegu veel elu ja tervise juures. Oleks ta ka edaspidi Jumalaga rääkinud, nagu ta väikese mehikesena tegi, küllap oleks ta Temalt saanud vastuse selle suhkrutoosigi kohta. Jumal oli kindlasti selle väikese poisiga, aga ei olnud ta isaga, kes vitsu andis. Aga mina ei tunne jumalasõna kaugeltki veel nii hästi, et ma kõigile küsimustele vastata võiksin.

Oled öelnud, et tunnetad Jumalat või Püha Vaimu endas lausa füüsiliselt.

See on seletamatu tunne, mingi sisemine aisting, värin. See tuleb minusse nii meeldivatel hetkedel, kui ka raskest olukorrast väljapääsu otsides. Sõitsin läinud sügise pimedal hommikul Viljandist tagasi Tallinna poole. Järsku nagu sundis mind keegi pidurile vajutama, alles seejärel nägin udust astumas auto ette kahte inimest. Hallid kogud helkurita. Mõni sekund ja nad oleksid mu auto rataste all olnud. Tean, et Tema hoiatas mind. Niisuguseid juhuseid on palju olnud. Ühel pilves ja vihmasel päeval nägin äkki rooli taga, et läbi vihma langeb pilvedest hele täheke. Otse kiirusepiirangu märgi peale, mida ma ei olnud tähele pannud. Märgil oli kirjas 70 km tunnis, minu masinal oli sees 80. Võtsin korraga kiiruse maha ja paarisaja meetri peal seisis politsei sauaga teel. Jumal hoiatas mind mu hooletuse tagajärgede eest.

Ütled nägevat ka ennustavaid unenägusid.

Arvan, et Jumal annab inimesle unenägude kaudu palju ette teada, aga me ei oska seda kõike veel lugeda. Nägin hiljaaegu unes, et aasal jooksis loom, keda ajas taga kaks karu. Esimene karu lõi käpaga loomale kõhtu augu ja puges sealt sisse, peatselt tegi seda ka teine karu. Loom ei langenud siiski sellest veel maha, vaid jooksis kahe karuga sisikonnas edasi. Mulle on öeldud, et see on poliitilise tähendusega unenägu...

Kas sa usud, et Jumal on olnud toeks sulle ka maja ehitamisel?

Usun. Hakkasin ju maja ehitama ligi 10 aastat tagasi. Kõik peamised materjalid hankisin veel odavalt, rublade eest. Praeguste hindade ja palgaga ei oleks iialgi niisugust maja ehitanud. Ma lihtsalt tundsin siis, et on viimane aeg asi käsile võtta. Maja süda on aga veel käsil, seda nikerdan nüüd tasapisi edasi.

Inimestele tuleb Jumal meelde peamiselt raskel ajal, siis palub ka uskmatu Temalt abi. Sina ütled end ainult Jumalat tänavat.

Ma tänan, et ta on mind raskustest välja aidanud ja et ma olen hingeliselt neist üle saanud.Tänan teda igapäevase toidu eest ja selle eest, et ma alati tema poole võin pöörduda. Tunnen Jumala väge kõikjal. Ka loodust näen nüüd hoopis uue pilguga. Looduse vägevust, ilu ja imesid.

Nii palju on siiski maailmas valu ja ülekohut. Miks Jumal vaeseid ja vaevatuid ei aita?

See oleks siis hoopis teistsugune maailm, kui Jumal kõik inimese elumured ära võtaks. Üks tühi päevast päeva olesklemine. Raskusi ei peaks kartma, vaid püüdma nendest jagu saada, alles siis tunned suurimat rahuldust. Jumal on piibli kaudu öelnud: "Ärge hakake muretsema homse päeva pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest. Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. Kõike, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke ka teie nendele."

Kui inimeselt küsida, millal ta viimati haige oli, imiteerib ta tavaliselt kolm korda üle õla sülitamist, enne kui vastab. Kuidas vastad sina?

Mina sülitajate hulka ei kuulu. Ma ei ole hulga aastaid haige olnud, vaid mõni külmetus. Paar aastat tagasi olid mul südame rütmihäired, aga neid pole enam esinenud. Pühapäevane kirik on nagu visiit hea tohtri jutule, ma saan sealt rahu. Rahu, sallivus ja mõõdukus on aga parimad ravimid.

Mõõdukus? Vihjab see karskusele?

Ma ei ole täiskarsklane. Pärast sauna või pikka vilu tööpäeva teen endale vahel klaasikese hõõgveini. Aga kangemat kraami ma tõesti ei pruugi ega hooli ka õllekummutamisest.

Palun ava nüüd suvalisest kohast Uus Testament ja loe, mida see sulle tänaseks päevaks ütleb.

See on Pauluse kirjast roomlastele: "Ärgu olgu teil ühtki muud kohustust kellegi vastu kui ainult see: üksteist armastada; sest kes armastab teist, see on täitnud Seaduse."

JUTA ÜTS