Delikatess ajule

On selgunud, et lapse vaimset arengut soodustavad küllastamata rasvhapped. Kõige enam leidub neid kalades. Müncheni eriteadlased on teostanud uurimisi, millest on selgunud, et targemaiks kasvavad need lapsed, kes viimase kolme kuu vältel enne sündimist, kui ka esimese nelja elukuu vältel on saanud piisaval hulgal küllastamata rasvhappeid. Hilisematel eluaastatel suudavad need lapsed suudavad lahendada mitmesuguseid ülesandeid, ka on neil teravam nägemisvõime. Ka isegi need lapsed, keda alles pärast sündimist toidetakse eriliste rasvhapetega rikastatud piimaga, ületavad oma võimetega teisi samavanuseid.

Inimese ajus on 50-60% rasvaineid, kusjuures üheks olulisemaks on küllastamata rasvhapped. Need kuuluvad ka silma võrkkesta koostisse.

Eriteadlased soovitavad naistel regulaarselt kasutada toiduga 200 milligrammi rasvhappeid. Harilikult küll noored emad ise tunnevad ületamatut isu tükikese heeringa järele. Ent tuleb meeles pidada, et mitte kõik vee-elanike produktid toidus pole tervislikud. Merevee saastatuse tõttu sisaldavad paljud kalaliigid elavhõbedat (tuunikalad, angerjad, haid ja punane ahven).

Rasedad, kellele kalad ei maitse, peaksid kasutama toitaineid, millised on kunstlikult rikastatud küllastamata rasvhapetega.

Rasvhapete hulk 100g produktis: skumbria - 1,20g, lõhe - 0,60g, heeringas - 0,70g, anðoovis - 0,90g, kana - 0,04g.

KARL VEBER,
Läti ajakirjandusest