Mis ootab meid saabunud sajandil?
Füüsilise koormuse vähenemisest, koos kiirtoidu ja magusate toodete tarbimise kasvuga suureneb tunduvalt vajadus eksisteerimist toetavale arstiabile.
Väheneb kuni 60aastaste suremus südamehaigustesse, kuid samaaegselt eluea pikenemisega tõuseb surma põhjustes vähihaiguste osakaal. Toiduainete ja elukeskkonna kemiseerimise tulemusena suureneb tunduvalt allergiliste haiguste osakaal.
Meditsiiniteaduste ja tehnika areng annab võimaluse loodusseaduste järgi eluks sobimatu indiviidi eksisteerimiseks. Põhiliseks sajandi probleemiks jääb otsuste tegemine, keda ja millise seisundini hoida elus. Kuidas jagada riigi (inimkonna) ressurssi perspektiivse ja perspektiivitu raviprotsessi vahel? Kes, kus ja millele põhinedes hakkab seda otsustama? Tänapäevase (õigemini küll eilse) arsti moraali- ja eetikaprintsiibid ei ole tuleviku ühiskonnas vastuvõetavad. Kõik suundub ratsionalismi (ja siin ei ole midagi tunnetega teha).
Me räägime tänapäeval arglikult eutanaasiast, sügavate puuetega lastele inimväärse elukeskkonna tagamisest. Viimasel juhul tihti endale aru andmata, kas see olend üldse tajub inimühiskonnas olemist ja mida see ühiskonnale maksma läheb.
Täna loodame geenitehnoloogiale vältimaks väärarengute ilmasündimist ja mõningate haiguste arengut. Unustame aga inimese õiguse ise otsust teha ja julgemata veel mainida, et kogu seda protsessi saab juhtida arvestamata üksikindiviidi hetke tahet.
Oleme jõudnud ringi, millest tänapäevase eetikaga väljapääsu pole võimalik leida.
Liigume mööda spiraali ja kõik saab korduma, ainult natuke kõrgemal tasemel. Aastatuhandete tagune looduslik valik inimese eksisteerimise üle siin ilmas saab asenduma mingi teise jõu valikuga ja seda siis, kui inimkond suudab selles kokku leppida. See kõik eeldab inimühiskonna mingit teist struktuuri - demokraatlik süsteem ei ole suuteline seda otsust vastu võtma. Diktatuur tahab kindlasti luua kellelegi eelisolukordi. Keegi ei pruugi selle mõttega üldse leppida ja siis tuleb sõda, mis hävitab kõik, või sünnitab ühiskonna, kus geenitehnoloogia abil luuakse uus inimtüüp, kes eksisteerib etteprogrammeeritud aja tervena ning määratud hetkel lakkab lihtsalt olemast.
PEETER MARDNA,
Magdaleena Haigla peaarst