Kuiv silm

Paljud meist on tundnud kipitus- ja kuivustunnet silmades. Kui see iseenesest möödub ja ei kordu sageli, on tegemist lihtsalt juhusliku episoodiga. Juhtub aga, et kipitavad silmad tuletavad end meelde sagedamini, on põhjust midagi ette võtta.

Pisaravedelik on keerulise koostisega vedelik, mida toodavad pisaranäärmed. Sel ajal, kui silmalaud pilguvad, niisutatakse ja kaetakse silma pind pisaravedelikuga. Lisaks niisutamisele, täidab see õhuke, ainult 0,001 mm läbimõõduga pisaravedelik teisigi tähtsaid funktsioone nagu sarvkesta toitmine ja kaitsmine nakkuse eest ning ideaalselt sileda sarvkesta pinna tekitamine valguse õigeks murdumiseks silmas. Sarvkestaeesne pisaravedelik on barjääriks keskkonna ja inimese kõige keerukama tundeorgani - silma vahel.

Iga pilgutamisega taastatakse sarvkestaeesne pisaravedelik ja ülejäänud pisarad voolavad silma ninapoolsetes nurkades olevate pisarapunktide kaudu ninakoopasse. Vanuse kasvades väheneb pisaravedeliku produktsioon. Vahel avaldub see ka paradoksaalsel moel: pisarate baasproduktsiooni puudus kompenseeritakse reflektoorse pisaravooluga (nende pisaratega, mis tekivad nuttes, külma tuule käes ja sibulat lõigates) ehk teisisõnu, liiga paljude pisarate põhjus võib olla kuivav silm.

Kuiva silma sündroomi riskifaktorid

Vanus üle 40

Pärast 40. eluaastat väheneb pisarate eritumine, muutub kehvemaks nende kvaliteet. Aset leiavad vanusega seotud muutused pisaranäärmetes.

Pingeline vaatamine

Kõrgendatud tähelepanuga vaatamine pikema aja jooksul (kompuutriga töötamise ajal või teleri vaatamisel), vähendab pilgutamise sagedust. Näiteks kompuutri kasutajad pilgutavad alla 10 korra minutis (normaalne - keskmiselt 22 korda). Sellest tuleneb silma puudulik niisutamine ja ärritus. Siia kuuluvad ka selliste elukutsete esindajad nagu pikka maad sõitvad autojuhid (eriti pimedal ajal, lume-, vihmasajus), peenmehhaanikaga tegelevad inimesed (väikesed detailid, teravdatud tähelepanu, fikseeritud asend).

Pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides

Kui inimese töökoht on kaasaegses võimsa ventilatsioonisüsteemiga hoones, mõjub see sageli silmade kuivust süvendavalt. Samalaadseid kaebusi on ka palju aega lennureisidel veetvatel inimestel.

Kontaktläätsede kasutamine

Kontaktläätsede kasutamisel tekib sageli silmade kuivustunne, eriti kui veel on palju tööd arvutiga. Kuivustunnet võib süvendada läätsede ebaõige hooldus, läätsede kasutusaja ületamine, määrdunud või defektsed läätsed jm.

Häirunud hormonaalse tasakaaluga naised

Hormonaalsed muutused menstruatsiooni ajal, menopausi järgsel perioodil, raseduse ja rinnaga toitmise ajal võivad põhjustada vähenenud pisaraeritust. Rohkem kui pooled naistest kannatavad menopausi järgselt kuiva silma sümptomite all.

Haigused

Kuivustunne silmades esineb reuma, reumatoidartriidi, jt.süsteemsete haiguste puhul, aga ka kaasneva nähuna mitmete süsteemsete, endokrinoloogiliste, onkoloogiliste, hematoloogiliste, psüühiliste haiguste korral. Kuivustunne võib olla seotud teiste silmahaigustega ja silmaoperatsiooni järgse seisundiga.

Ravimid

Paljud laialt kasutusel olevad preparaadid võivad ravi kõrvalmõjuna põhjustada kuiva silma. Näited: nina lahtistavad ravimid, valuvaigistid, rahustid, beta-blokaatorid, kortikosteroidid, rasedusvastased vahendid, psühhofarmatseutilised vahendid, säilitusained silmatilkades.

Kuidas tunda ära kuiva silma sündroomi?

Kuiv silm on kogum sümptome, mis tekivad sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Põhjuseks on tavaliselt vähenenud pisaravedeliku produktsioon või pisarate kehv kvaliteet. Tavaliselt süvenevad need sümptomid päeva jooksul, kuid mõned inimesed võivad kogeda ebamugavustunnet silmas kohe pärast ärkamist. Uuringud on näidanud, et igal neljandal silmaarsti külastaval patsiendil esinevad kuiva silma tunnused.

Sümptomid
Punetus ja ärritus
Kipitamine, karedustunne silmas
Pisaravool (töötavad reflektoorsed pisaranäärmed)
Kergesti väsivad silmad (raskusi lugemisega või teleri vaatamisega)

Üldjuhul on sümptomid kerged või mõõdukad. Nad on mööduvad ja samal ajal krooniliselt korduvad. Vahel ei pruugi arugi saada, et üks igapäevastressi süvendavatest asjaoludest on silmade kuivustundest põhjustatud kipitus, millega vahel kaasneb silmade punetus. Stress aga mõjutab kogu elu: suhteid lähedastega, töövõimet, tuju. Pisaravedeliku koguse edasisel vähenemisel võib kuiv silm põhjustada tõsisemaid haigusi nagu konjunktiviit, sarvkesta haavand, kalaasion ja pterüügium. Väljendunud kuiva silma sündroom on juba tõsine haigus ja siis pole silmaarsti külastamisest enam pääsu.

Mida ette võtta?

Kuna kuiva silma teke on seotud püsivate muutustega pisaranäärmetes, ei osata tänapäeval veel seda haigust täielikult välja ravida. Kergete vormide ravi on asendusravi. Vaevuste leevendamiseks ja silmade säästmiseks kasutatakse pisaravedeliku asendajat - kunstlikku pisaravedelikku TEARS NATURALE. Mahukate teadusuuringute tulemusena on selle pisaraasendaja koostis ligilähedane inimese pisaravedelikule. Tilgad kergendavad silmavaevusi ja parandavad enesetunnet. Pisaravedelikku tilgutatakse just kuivustunde ajal, ta on kahjutu ja teda võib kasutada ka kontaktläätsi kandes. Ta ei mõjuta nägemisteravust, mistõttu teda saavad kasutada ka autojuhid. TEARS NATURALE säilitusaine Poliquad on silmasõbralik ja leevendab ka teiste silmaravimite säilitusainete poolt põhjustatud ärritusi. Ravim ei sisalda veresoonte ahendajat ja seega ei traumeeri silma. Kui haigus on tõsine ja halvendab juba elukvaliteeti, peab pöörduma silmaarsti poole.

Pisaravedeliku asendaja TEARS NATURALE võiks olla teil töölaua sahtlis, kui töötate palju kompuutriga, samuti reisitarvete kotis, kui reis on pikk ja külastatava regiooni kliima kuiv. Tears Naturale müüakse arstiretseptita kõikides apteekides. Ja nagu kõikide arstiretseptita müüdavate ravimite puhul, lugege enne kasutamist läbi ravimi pakendis olev infoleht.

Dr. JAAN REIMAND,
silmaarst

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

Sõlmi otsekorraldusleping!

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi