Kuhu põgeneda viinaõuduse eest?

Kirjast toimetusele: "Palun nõu, mida võtta ette alkoholismiprobleemidega noormehega, kes ise seda ei tunnista ja kel pealegi puudub ravikindlustus. Olen meeleheitel ja tunnen, kuidas minu jõud iga päevaga kahaneb, olen muutumas töövõimetuks. Tahaksin selle õuduse eest kuhugi põgeneda."

Palusime sellele anonüümsele kirjale, mille ilmselt saatis ema või abikaasa, vastamiseks abi Tallinna Wismari Haigla peaarsti asetäitjalt psühhiaater Jaanus Mummalt. Kõigepealt ütleb dr. Mumma, et juhuseid, mil lähisugulased alkoholismi põdeva inimese pärast arsti (antud juhul ajalehetoimetuse) poole pöörduvad, tuleb ette sageli. Patsiendi tahte vastast ravi tohivad tohtrid meie vabariigi seaduste alusel aga alustada vaid siis, kui inimesel on juba psühhoos. Niisuguseid meeltesegaduses või deliiriumis alkohoolikuid toob kiirabi Wismari haiglasse keskmiselt 20-30 inimest kuus ja ainult neile kohandatakse ravi, tahavad nad seda või mitte.

Doktor Mumma, kui palju lootust annaksite selles kirjas mainitud noore mehe haiglasse toomiseks ja alkoholismist vabanemiseks?

Inimese haiglasse toomiseks meie mingit abi anda ei saa. Tema lähedased peavad ise niikaugele jõudma, et ta oma alkoholisõltuvust ja seda, et ta sellest omal jõul jagu ei saa, tunnistaks. Alkoholijoobes inimene tavaliselt ravile tulekuga ei nõustu ja neid me ka vastu ei võta, välja arvatud kiirabi toodud psühoosis inimesed. Mõne mehe või naise veenmiseks ravile tulla võib kuluda pikk aeg, näiteks alles siis, kui organism juba mujaltki murduma hakkab. Teise saab veenda ravile tulema raskest joomatuurist väljatulekul - pohmelli ehk kassiahastuse ajal, kui tal on väga halb enesetunne. Meil on küllalt juhuseid, kui naine saab mehe siia mingi kavaluse abil. Hakkab mees juba ravi saama ja tunneb, et psüühika paraneb, käib ta korrapäraselt ravi üksinda lõpuni ja võib seejärel palju aastaid karskelt elada. Sama kehtib ka nimetatud noormehe kohta.

Miks siis ikkagi ravile ei taheta tulla? Kas häbi pärast?

Enamasti tõesti sel põhjusel. Paljud on öelnud, et nad on kolm korda Wismari haigla ukse taga käinud, aga ikka tagasi pöördunud. Mõeldakse, et kuidas siis mina, täisturske mees, ise viinast jagu ei saa. Aga ei saada. Peale häbi kardetakse ka nn arvelevõtmist nagu see oli veneajal. Siis teatasime ravialusest töökohta, ka ei saanud ta autojuhilube. Tänapäeval ei anta Wismari haiglast kellelegi mingeid andmeid, väljaarvatud kohtuorganid, kui patsiendi hingel on mõni kuritöö.

Võibolla ei taheta tulla ka ebameeldivate raviprotseduuride pärast. Kunagi räägiti, et ravialustele antakse koos viinaga mingit jäledat ainet ja pannakse nad siis kõik kambas suure vanni äärde oksendama.

Niisugune ravi on ammu unustatud. Omal ajal ei kohandatud sedagi igale patsiendile, see oli vaid üks meetodeid, millega püüti viina vastu vastikusrefleksi tekitada. Praegu on meil peamiselt psühholoogiline või medikamentoosne ravi. Vabariigi ajal on tulnud palju uusi ravimeid, üks tõhusamaid neist revia. Selle rohu puhul võib alkoholi isegi vähesel määral tarbida, preparaat võtab aga ära naudingutunde sellest. Ligemale 200 alkoholisõltlasele aastas paneme ka tuhara-, kõhu- või seljanaha vahele nn ampulli, mis teeb organismi väga alkoholitundlikuks ja sel puhul veel napsu võtta on tervisele äärmiselt ohtlik, võib tekkida tüsistusi.

Toimetusele saadetud kirjas oli aga veel üks punkt: noormehel puudub ravikindlustus. Kuidas sel puhul toimite, kui ta haiglasse jõuab?

Siis peab inimene visiidi ja ravi ise kinni maksma, ta andmed ei lähe isegi haigekassasse. Raha eest ravivadki ennast meil need, kes tahavad täielikku anonüümsust (tuntud poliitikud, ärimehed, näitlejad). Esimene konsultatsioon arsti jutule on 105 krooni ja edasise ravi hind oleneb metoodikast ja ravimitest. Kui aga alkohoolik peab meile haiglasse jääma, maksab haiglapäev 330 krooni, selle sisse kuuluvad ka ravimid. Haiglaravi pikkus oleneb patsiendi seisundist, praegu on see meie haiglas keskmiselt 5 päeva. Nende ravi, kes tuuakse meile kiirabiga raskes psühhoosis, maksab kinni riik eraldi fondist, mitte haigekassa. On aga psühhoos või deliirium möödas, peab patsient kohe hakkama haiglapäevade eest ise maksma, minema tasulisele ambulatoorsele ravile või... koju edasi purjutama.

Võõrutusravi teeb alkoholisõltlane arsti näpunäidete järgi ravimite abil kodus. Haiglas ongi siis vaid psühhoosiga napsuvennad?

Haiglasse paneme ka need, kel on tervis nö läbi. Nad ei ole võimelised enam joomahoogu katkestama ja on lisandunud ka juba rasked kehalised häired, nagu unetus, epilepsia, krambid, haigestunud on süda või maks. Paralleelselt alkoholiraviga teeme ka psüühikaravi, sest paljudel juhtudel pöördutakse viina poole just raskete üleelamiste ja -traumade järel. Aga nagu suurema osa haiguste puhul, mängib alkoholismiski oma osa geneetiline taust, sest mitte kõik inimesed ei lange pärast raskeid läbielamisi viina küüsi.

Kas saate alkohooliku tervenemiseks anda ka mingid garantiid? Näiteks millal ta sõltuvusest vabaneb, kui ta on joonud 5 aastat?

Garantii tervenemiseks ei olene absoluutselt sellest, kui kaua on inimene alkoholi kuritarvitanud. Mõnel süveneb allakäik paari aastaga, teine joob aastakümneid, käib iga päev tööl ja keegi ei aimagi, et ta juba ammu on sõltlane. Alkoholismi kulg võib inimestel väga erinev olla. Aga terve - sellist terminit sõltuvushaiguste puhul ei olegi. Õigem on öelda: inimene saab ravi ja jääb pidama. Olen teinud Wismari haigla tulemustel väikese statistika: meil ravi saanu püsib karske keskmiselt 1 aasta. See tähendab aga, et osa patsiente hakkab kohe peale ravi jälle jooma, teine osa püsib alkoholist prii aastaid.

Kui suur osa teie patsientidest on naised?

Ligikaudu iga viies. Suhe naiste kasuks on muutumas terves maailmas.

Praegu soovitatakse meil õhinal terve südame nimel õhtuti klaasikest punaveini. Kas eestlane suudab piirduda selle ainsama klaasikesega?

Niisugune tava juua toidu kõrvale või õhtuti klaas punast kuiva veini kuulub tõesti pigem viinamarjariikide inimestele, kus on võetud lonks veini toidu kõrvale juba koolilapsena. Südame tervise hoidmiseks on terve rida ohutumaid vahendeid ja kombeid, kuigi veinijoomine neist kõige nauditavam.

Kuidas käite ümber nendega, kes tuuakse siia rentslist või prügikasti kõrvalt?

Ka nemad paneme haiglasse, aitame deliiriumist üle ja saadame jälle oma teed. Me ei ole ju hooldekodu. Siinsamas Wismari haigla prügikastide kallal töötavad igal hommikul "kaevurid", ega me neilegi loenguid pidamas või karskusõppust tegemas ei käi.

JUTA ÜTS