LUGEJA KÜSIB
Ulvi Hanson küsib: Kas ja millised vitamiinid on ravimi sarnased preparaadid? Mis on vitamiin?Kas õunaäädikas on vitamin?

Inimorganism koosneb biljonitest ehituskividest, mida nimetatakse rakkudeks. Rakud teostavad kõiki protsesse, mis kokku ongi elu - hingamine, energia tootmine, liikumine, toidu seedimine, jääkide eemaldamine, taastamine jne.

Just vitamiinid, lipiidid, aminohapped jmt. toitained aitavad rakkudel täita neid funktsioone, mis on tervise alus. Vitamiinid on ained, mida organism vajab väikestes kogustes normaalseks talitluseks . Vitamiine on loomse ja taimse päritoluga. Enamikke vitamiine organism ise ei tooda, seetõttu peab neid saama pidevalt juurde nii toidust kui ka toidulisanditega. Paljud vitamiinid toidulisandite näol on tugevad antioksüdandid, s.t. hävitavad "vabasid hapnikuradikaale", mida arvatakse olevat seotud mõningate tõsiste haiguste arenguga. Loomulikult peame vitamiine saama igapäevasest toidust, kuid paraku pole alati toitumine piisav, et rahuldada suures valikus ning eri koguste vitamiinidega. Vitamiinivajadus oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiini vajadus ka soost. Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust. Vitamiinide vajadust ja omastamist mõjustavad ka arstimid.

Üldiselt ei loeta vitamiine ravimite alla, kuid kui toit on ravim (dieedid teatud haigustel), miks ei peaks ka toidulisandid kuuluma sellesse valdkonda. Loomilikult rohkem räägime vitamiinide kasust organismile ja nende defitsiidil tekkivatest haigustest.

Organismi kurnatus, lihasväsimus ja iiveldus ei pea näitama veel konkreetset haigust, küll aga vihjama näiteks B1-vitamiini vaegusele. Tavaliselt järgneb selle puudusel organismis beribeeri haigus koos südamerikkega.

Vitamiinid oma aiast.

Paljudel vitamiinidel on täita organismis roll teiste toitainete omastamiseks. näiteks B6-vitamiin on oluline valkude omastamisel ja osaleb proteiinide ja aminohapete vahelistel reaktsioonidel, aitab toota hemoglobiini. Selle vitamiini puudusel võivad tekkida näiteks krambid.

Organism näitab ise kätte puudused valest toitumisest. Nii jääb organism nõrgaks ja on vastuvõtlik külmetushaigustele, kui piisavalt ei tarbita värsket aed- ja puuvilja, mis on oluliseks C-vitamiini allikaks. Täieliku defitsiidi puhul märkame haavade aeglast paranemist, igemete veritsust, verevalumeid, sisemisi verejookse, korduvaid infektsioone jmt. Vaevalt et päästame end nendest vaegustest, kui me koheselt ei asu täiendama oma toidulauda mustsõstarde, kibuvitsamarjade, tomatite, ebaküdoonia, kartuli, kapsaga või mõne muu C-vitamiinirikka toiduainega. Esmane pääsetee on osta apteegist nn. toidulisandit. Tihti on C-vitamiin koos teiste vitamiinide ja mineraalainetega, igapäevaseks s.t. profülaktika mõttes on see parim. C-vitamiini üledoseerimisel võib ta muutuda organismile kahjulikuks, põhjustada neerukivide teket, mao-sooletrakti talitluse häireid. Seega täiskasvanule ööpäevas 7-100 mg C-vitamiini on piisav.

Vitamiinid on olulised igal aastaajal ja pidevalt. Pole vaja oodata varakevadist muserdatust, nõrkust, väsimust jt. sümptome, pole vaja joosta ka apteeki taga nõudma vitamiini kapsleid, vaid toitume vitamiinirikastest toiduainetest iga päev ja praegu. Ärmem unustagem, et need bioloogiliselt väga aktiivsed ained reguleerivad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust. Inimese haigestumisel muutuvad vitamiinid meile elutähtsaks ja paljude haiguste puhul (närvi- või liigesepõletikel, külmetushaigustel) vajadus mitmekordistub. Siinkohal muutub vitamiin otseseks ravimiks, mis muidu oleks vajalik toitaine elutegevuseks ja arenguks.

Kas õunaäädikas on vitamiin?

Äädikaks nimetatakse vedelikku, mille äädikahappesus on kõige vähem 4% ja kõige rohkem 15%. Äädikas on maitseaine ja hea konserveerija. Õunaäädikas on maitseäädikatest vanim. Õunaäädikat saab ka ise valmistada (Terviseleht 15.03.2000). Õunaäädikas ei ole vitamiin, kuid ta pole ka üksnes toidusäilitaja ja maitsestaja. seda on kasutatud ka kui tervisejoogi komponenti. Mõned arstid soovitavad juua õunaäädikaga maitsestatud tervisejooki iga päev, sest see annab rikkalikult kaaliumi. Õunaäädikas aitab artriidi, polüartriidi, soolade kuhjumise, angiini, migreeni ja seedetrakti hädade puhul. Leidub neid, kes on joonud tervistavat õunaäädikajooki (1 kl veele 2 tl õunaäädikat ja 1 tl mett) igal hommikul juba aastate jooksul ning pole põdenud isegi nohu. Paljudel juhtudel on aidanud õunaäädika lahja lahus viia ainevahetust tasakaalu, ülekaalulistel aidata normaalkaalu taastada juhul, kui tõmbutakse tagasi magusa ja liigrasvaste toiduainete söömisel.

Südamehaigustel lisada õunaäädikale küüslaugu küüsi ja maitse järgi mett, täidetakse klaas sooja veega, juuakse lonkshaaval hommikuti. See aitab vabaneda rasvaladestustest arterites. Õunaäädikas on ikkagi esmalt oluline toiduainena salatite valmistamisel, heeringa maitsestamisel, marinaadide valmistamisel ja hoidistamisel.

AIVE LUIGELA