Käimine lisab elule aastaid

Ameerika Kardioloogide liit on välja andnud raamatu "Jalutuskäigud ja terve süda", mida Raamat on ilmunud sarjas "Aita ennast ise". Käimine on uus elustiil. Aitab ka neid, kes on infarkti läbi põdenud ja tagasi igapäevaellu pöördunud. Ka 80ndais ja 90ndais eluaastais olevaid inimesi on aidanud energiliseks jääda.

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et füüsilise aktiivsuse puudumine on peamine riskifaktor südamehaiguste tekkel. On teada, et istuva eluviisiga inimesed haigestuvad südamehaigustesse sagedamini. Samal ajal ei ole muidugi vajadust öelda, et maratonijooks oleks see, mis tervise tagab. Seda teeb mõõdukas füüsiline koormus, mis on muutunud elus harjumuseks. Kui küsida inimeselt, mis on kasulikum, kas teha sporti või vedeleda voodis, siis enamik inimesi teab, et kasulikum on sport. Aga teadmine ja selle järgi tegutsemine on kaks ise asja. Regulaarsed jalutuskäigud teevad tervise heaks rohkem, kui inimesed arvata oskavad. Nad aitavad:

• vähendada südamehaiguste teket
• hoida kehakaalu kontrolli all
• ennetada kõrgvererõhku
• hoida ära osteoporoosi
• vähendada kolesteriini taset
• anda täiendavat energiat
• reguleerida üldist enesetunnet
• parandada välimust
• hoida ära häire- ja depressiooni seisundeid
• tugevdada lihaste jõudu.

Inimesed, kes ei tegele füüsilise aktiivsusega, leiavad selle põhjendamiseks kõikvõimalikke õigustusi.

Tüüpilisemad neist on järgmised:

Mul ei ole aega.
Selleks, et saada häid tulemusi ei ole rohkem baja kui 30 minutit päevas. Seda aega võib jaotada ka kolmeks 10minutiliseks ettevõtmiseks.

Mul ei ole jõudu. Olen kogu aeg väsinud.
Kõik me tunneme aeg-ajalt väsimust. Passiivne puhkus ja täielik füüsiline lõdvestus võivad seda seisundit hoopis süvendada.

Spordiga tegelemine on kallis.
Teil ei ole vaja kulutada tuhandeid kroone aastas, et käia kallites terviseklubides või osta kalleid spordivahendeid koju. Füüsiliselt aktiivne võib olla ilma selleta. Jalutamiseks on vaja ainult ühte paari mugavaid jalanõusid ja valmisolekut oma elu muutmiseks.

Ma olen selleks liiga vana.
See on müüt. Mida rohkem aastaid turjal, seda enam vajab organism liikumist. See toob kaasa võime igapäevaste ettevõtmiste paremaks teostamiseks.

Mul on tervisega probleeme.
Pidage nõu arstiga. Ka kroonilisi haigusi põdevad inimesed vajavad kehalist aktiivsust.

Inimesed, kes treenivad mõõduka füüsilise koormusega, saavad praktiliselt sama kasu kui need, kes treenivad suurte koormustega. Treenida võiks 4 korda nädalas, iga päev 30 minutit. Kõikide teiste füüsiliste ettevõtmiste seas on käimisel rida eeliseid: pole kallis, on lihtne ja mugav.

Käimine koormab vähe liikumisorganeid - viis korda vähem kui jooks. Käia võib praktiliselt kõikjal, ka seal, kus jooksmine või jalgrattasõit on välistatud. Käia võib üksi, kaksi või seltskonnaga. Käimine on treening minimaalse riskiga - sellega kaasnevad üliharva traumad. Käimine põletab kaloreid. Mida suurem kehakaal, seda rohkem kaloreid põleb.

Käimisel on veel üks suur eelis - käima ei ole kedagi vaja õpetada, sest kõik oskavad seda. Käia võib kogu elu. Teda võib teha endale väga lõbusaks - käia muusika saatel, käia lauldes, muuta käimise marsruuti, sihti jne. Käia võib ka tagurpidi, kuid siis juba ettevaatlikult. Kui kuulute ülekaaluliste hulka, siis teadke, et käimine on kehakaalu vähendamise võtmetegur. Kui tegelete sellega iga päev, põletate suure hulga kaloreid. On välja arvestatud, et ühe miili* läbimiseks kulutatakse 100 kalorit. See näitaja on suurem tüsedatel ja väiksem kõhnadel. Sõltub see ka loomulikult miili läbimise kiirusest, s.t. tempost.

Käimise edu peitub entusiasmis.

NIINA NURM