AIDSi vaktsiin valmib novembris

Tõsi, ühtki vaktsiini hetkel valmiskujul pole, ent kõige lähemal tulemusele on USA börsiettevõte VaxGen, mille väljatöötatud vaktsiinikandidaat on jõudnud uuringute kolmandasse faasi.

Kolmanda faasi edukalt läbinud ravim või vaktsiin registreeritakse ja võetakse kasutusse, millele järgneb neljas faas ohutuse täiendavaks uurimiseks.

VaxGen`i AIDSVAXi nimelist vaktsiini katsetatakse praegu Põhja-Ameerika ja Tai teaduskeskustes. Kui katsed osutuvad edukaks, võib firma juba selle aasta novembris teatada, et AIDSi vaktsiin on loodud ja esitada taotluse registreerimiseks ja tootmisloa saamiseks. AIDSVAXi puhul on tegemist viirust katva valgu gp120 sünteetilise koopiaga, mis peab esile kutsuma antikehade tekke.

AIDSVAX on preventiivne ehk nakkust ennetav vaktsiin. Aitab immuunsüsteemil tappa viirus enne, kui see jõuab rakku tungida ja seal paljunema hakata. Kui viirusel ei õnnestu rakku tungida, hukkub ta mõne tunni jooksul. Preventiivsest vaktsiinist pole abi, kui inimene on juba nakatunud. On üritatud luua ka terapeutilist ehk ravivat vaktsiini juba nakatunutele, kuid siiamaani pole see õnnestunud. Pigem on mõningast edu saavutatud ravimite väljatöötamises.

Teistest vaktsiinikandidaatidest

Neist 6 on jõudnud katsetuste II faasi - need on välja töötatud firmad Aventis Pasteur, CellSci ja Chiron. I katsetuste faasis on mitmed vaktsiinikandidaadid, mille väljatöötajateks on tuntud farmaatsia- ja biotehnoloogiafirmad nagu Merck ja Wyeth Lederle. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses on paljud firmad ja uurimisasutused teatanud oma paljulubavatest kavadest. SmithKline Biologicals president Jean Stephenne teatas, et firma loodab saada HIV vaktsiiniga valmis kolme aasta jooksul.

Huvitava suunaga vaktsiinitööstuses tegeleb praegu Texases asuv biotehnoloogiafirma ProdiGene. USA Terviseinstituudi (NIH) granti kasutades püüavad nad luua taimedel baseeruvat vaktsiini. Firma püüab luua maisisorti, mis produtseeriks HIVi katvat valku gp120. Nii oleks vaktsiin lisatud igale tootele, mis sellest maisist tehtud on. Optimismiks on põhjust - teadlased Cornelli Ülikoolist New Yorkist on "söödavate kartulivaktsiinidega" E. coli, Norwalki ja hepatiit B viiruse vastu jõudnud inimkatsetusteni ja saanud ka positiivseid tulemusi.

Aidsi-vastase vaktsiini loomiseks asutati 1996 a rahvusvaheline organisatsioon IAVI, mis tegeleb vaktsiiniuuringute finantseerimisega. Suurimateks IAVI rahastajateks on Suurbritannia, USA, Hollandi, Canada ja Iirimaa valitsused; Maailmapank, samuti Billi ja Melinda Gatesi, Rockefelleri, Sloani ja Starri fondid.

IAVI finantseerimisel ja Oxfordi ning Nairobi Ülikoolide koostöös loodi A-tüüpi HIVi vastase vaktsiini kandidaat. Möödunud aasta augustis süstiti Oxfordis esimene doos vaktsiini Suurbritannia parlamendi liikmele Dr Evan Harrisele. Jaanuaris teatati katsetuste alustamisest Keenias. See vaktsiinikandidaat on esimene, mis on loodud spetsiaalselt Aafrikas laialdaselt levinud A-tüüpi HIVi vastu võitlemiseks. Ka see vaktsiin on preventiivne e ennetav, kuid nagu paljude teiste vaktsiinikandidaatide puhulgi, on katsetustel nakatunutega täheldatud, et valged verelibled hakkavad aktiivsemalt hävitama viirusega nakatunud rakke.

Nakatumine sõltub ka geenidest

Paljuräägitud Nairobi prostituutide juhtumi kohta ütles Nairobi Ülikooli professor J.J.Bwayo, et nad loodavad, et vaktsiin tekitab samasuguse tugeva rakulise immuunvastuse nagu seda saab jälgida osade prostituutide puhul. Osa Nairobi prostituutidest pole vaatamata sagedastele nakatamistele haigestunud ja nende immuunsüsteem on väga tugev.

On huvitav, et ka HIV nakatumise tõenäosus sõltub ka geenidest. Ajakirjas AIDS avaldatud uurimise kohaselt suurendab immuunsüsteemiga seotud geen nimega RANTES konkreetse inimese vastuvõtlikust viirusele kaks korda. Teiselt poolt pidurdab sama geen viiruse arengut AIDSiks.

USA Rahvusliku Allergia ja Nakkushaiguste Instituudi raport ja ka prof J.A. Levy ( California Ülikool) ajakirjas Lancet avaldatud artiklis tuletavad meelde, et tõenäoliselt ei õnnestu viirusega nakatumist või selle elimineerimist sajaprotsendiliselt saavutada. Erinevalt teistest haigustekitajatest ei pruugi HIV hävitada nakatunud rakku ja immuunsüsteem ei saa viirust hävitada. Vaktsiin ennetab pika aja jooksul haiguse teket vaktsineeritul ja viiruse levikut teistele (st kaitseb populatsiooni tasandil), kuid ei kaitse infektsiooni eest individuaalsel tasandil. Epideemia saab maailmas vaktsiini abil lõpetada, kuid viirus jääb. "Kõik vaktsiinid, mis on siiani loodud eri haiguste vastu, võimaldavad väga vähesel määral haigustekitajal kehas paljuneda. Enamus inimesi, sealhulgas mõned teadlased, ei tea seda, " väidab prof Levy.

Endiselt jääb jõusse soovitus harrastada vaid turvalist seksi - kuigi vaktsiin luuakse tõenäoliselt õige pea, ei anna see sajaprotsendilist garantiid AIDSi vastu.

ALEKSANDER LAANE