Kuldpatustajale Aleksandr Bagatðile tõmmati lõplik kriips peale

Kolmandat korda dopinguga patustanud kuulitõukajale Aleksandr Bagatðile (pildil) ei anna Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF võimalust tagasi tulla, kuigi Ukraina Kergejõustikuliit oli oma otsuses leebem.

21. novembril 1966 sündinud Bagatð tõusis ala eliiti 1989, kui tõukas 21.42. NSV Liidu ja Ukraina koondisesse mahtunud vägilase esimesele dopingust põhjustet võistluskeelule järgnes 1997 teine, mille tulemusena võeti talt ka Ateena MMi kuld.

Bagatð elatas kuulitõukega naist ja kolme last ning tuli seetõttu ka pärast teist karistusaega kuuliringi tagasi, kuni teenis kolmanda dopingusüüdistuse.

Bagatð oli sage külaline Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusel. Pärast tunamullu 20.82ga saadud võitu sõnastas ta oma suhtumise dopingusse nii: "Mis olnud, ununegu." Ja põhjendas: "Kui mul Ateena MMil efedriini kasutamise tõttu kuldmedal käest võeti, oli paar kuud tõesti väga sant enesetunne. Aga mitte ainult Ateena järel, vaid üldse pärast iga tippvõistlust olen harjunud endale ütlema, et Saða, SEE võistlus on lõppenud, tulid sa meistriks või ei tulnud, igal juhul tuleb minevik unustada ja hakata uuesti tööle. Iga hooaja lõpul tõmban otsad kokku ja alustan puhta lehena."

Nii tegi Bagatð mituteist aastat, kuni äsja IAAF ühemõtteliselt teatas, et ta viimast dopingusüüdistust ei hakata enam arutamagi. Eluaegne võistluskeeld ja lool lõpp.

Varem on kolm korda dopinguga vahele võetud Jamaikas sündinud ja Kanadat esindanud Ben Johnson. Pärast 100 m kullajooksu 1988 Souli OMil jäi ta vahele ja sai kaks aastat võistluskeeldu. Tühistati ka ta maailmarekordid. 1993 jäi Ben testosterooniga teist korda vahele ja sai kuueaastase karistuse. 1999 võistluskeeld lõppes, Ben lootis jooksurajale tagasi pääseda, kuid IAAF pidas teda endiselt valemängijaks ja määras eluaegse võistluskeelu..

Kolm korda dopinguga vahele jääda on tavatu. Bagatð kordas Ben Johnsoni "rekordit".

Urmas Eslon