Ideaalne mehel ei pea olema Heraklese keha

Massimeedia surub igast kandist meile peale mehe ideaalvarianti. Pole parata, stereotüübid on välja kujunenud. Tõsi, need võivad pisut varieeruda sõltuvalt üllitisest, mida parajasti käes hoiate.

80. aastatel oli naiste unistuseks yuppie - mees, kes pürgib kõigest väest materiaalse heaolu ja kõrge sotsiaalse staatuse suunas. 90. aastatel vormus uus mehetüüp. Tugev ja tundlik. Mees, kes käärib valehäbita käised üles ning asub kodutööde kallale. Probleeme ei tekita nõudepesu ega mähkmed.

Kuid otsustamaks, missugune peaks olema ideaalne mees, tuleks mõista tänapäeva naist.

Naine pole enam nõrgem sugupool, ehkki talle imponeerib, kui tema eest hoolitsetakse. Ta küll naudib mehe hoolt ja tähelepanu, ent samas kontrollib ta olukorda, juhib oma elu, tuleb iseseisvalt toime. Mees rahuldab naise hellusevajaduse, kuid ei alluta teda endale. Ei domineeri naise üle.

Mehelikkust peavad naised tähtsaks. Mees võib olla õrn, kuid mitte ealeski ohver. Mehel ei pea olema Heraklese keha, piisab, kui naine võib meest kolleegidele ja sõpradele piinlikkuseta esitleda.

Mees ei pea olema ka väga rikas ega kõrgel ametijärjel, kuid ta peab naisele pakkuma turvatunnet. Ka peab mees olema oma otsustes ja veendumustes kindel. Tal peab olema väljendusoskus, kindlad sihid. Ja muidugi peaks mees suutma suurepäraselt armastada, olla hea abikaasa ja isa.

MARIIS KARMIS,
Delfi Woman, Everyday