Töötervishoid, kuhu lähed?

Jaanuari lõpus toimus Tartu Ülikooli Tervishoiu instituudis, Biomeedikumis selle aastatuhande esimene rahvusvaheline töötervishoiualane sümpoosion.

Osalesid töötervishoiuarstid, -õed, hügieenikud, ministeeriumide, tööinspektsioonide ja tervisekaitse esindajad, kõrgkoolide õppejõud, tööandjad, a/ü tegelased, residendid, magistrandid ja üliõpilased. Istungi avas TÜ arendusprorektor professor Hele Everaus, kes rõhutas selle ürituse vajalikkust Eesti töötervishoiu hetkeseisu hindamisel ja uute suundade valikul. Everaus tugines Soome riigi ajaloolisele näitele. Pärast Talvesõda kujunes Soome riik tugevaks tänu kahele asjaolule - inimeste vaimse potentsiaali hindamisele ja tööelu parandavale poliitikale. Kui Eesti suudaks järgida sama poliitikat, siis jõuaks ta oma majanduselus kaugele. Kimmo Rasanen tõi välja Soome-Eesti partnerlusprojekti sihid, mille elluviimiseks on välja töötatud kindlad suunad. Projekt näeb ette Eesti Töötervishoiu Keskuse töö tõhustamist, töötervishoiuteenistuste struktuuri tugevdamist, töötervishoiuspetsialistide, tööandjate ja töötajate teavitamiseks teabesüsteemi loomist, samuti töötervishoiu- ja võrdõiguslikkuse spetsialistide ja koolitajate koolitamist ning koostöövõrgustiku loomist.

Kutsehaigetest kolmandik on traktoristid.

Otsitakse ühiseid lahendusi

Sümpoosiumil nenditi, et kahjuks ei ole veel aeg küps lõplike seisukohtade väljaütlemiseks töötervishoiu poliitikas. Tuleb selgusele jõuda põhiseisukohtades. On lubamatu, et nii väikeses spetsialistide ringis ei suudeta üksmeelel olla või kompromissi leida. Võimalikult kiiresti oodatakse nii institutsioonide kui ka töötervishoiuspetsialistide poolt olemasolevatele probleemidele ühiste lahenduste leidmist ja arengusuundade Räägiti töötervishoiuarstide vähesusest ja nende ebaühtlasest piirkondlikust paigutumisest. Enamus tegutsevatest töötervishoiuarstidest (27) on koondunud Tallinnasse ja Põhja-Eestisse. 10 töötervishoiuarsti töötab Lõuna-Eestis. Praktiliselt puuduvad töötervishoiuarstid Jõgeva-, Valga-, Järva-, Rapla- ja Põlvamaal. Lähituleviku eesmärgiks on töötervishoiuteenuste ühtlasem jaotumine. Kiiresti on vaja luua töötervishoiuspetsialistide professionaalse kvaliteedi kriteeriumid ja litsentseerimise kord, välja töötada ja kinnitada töötervishoiualased arengu- ja koolitusprogrammid. Olulise sammuna näeb Töötervishoiu Keskus ette lepingute sõlmimist haigekassaga. Tuleb lahendada kutsehaiguste diagnoosimise ja kutsehaigete ravi-rehabilitatsiooniga seotud küsimused.

Tänane kutsehaigus on stagnaaja järelkaja

Aastal 2000 registreeriti kutsehaigusi 355, kusjuures kutsehaigetest kolmandik olid traktoristid (114), vähem põllutöölised (55) ja autojuhid (50). Kutsehaigetest üle poolte olid vanuses 50-59 a. Invaliidistunud oli 102 töötajat. Analüüsides kutsehaigestumise statistikat, nenditi, et tänane kutsehaigus on nõukogudeaegse tehnika tervist kahjustava mõju järelkaja ja tänase Eesti töötajäänud põllutööliste äraelamisvahendiks. Tööinspektsioon näeb tulevikus ka andmebaaside ühtlustamist ja tugevdamist. Tunti muret Kutsehaiguste Kliiniku tuleviku pärast, mis on seni olnud kutsehaiguste diagnoosimise, ekspertiisi ja kutsehaiguse dünaamika kontrolli baasasutuseks, kuid seda ettevõtmist kimbutab likvideerimise oht. Märtsis kliiniku tegevus lõpetatakse, mis tähendab teatud ajaks kutsehaiguste diagnoosimise lõpetamist ja ka üliõpilaste-residentide praktikabaasi kaotamist. Riigieelarves puudub raha kutsehaiguse ekpertiisi läbiviimiseks. Samuti on riiklikul tasandil lahendamata kutsehaigete taastusravi probleemid. On jõutud piirini, kus lihtne tööinimene ei julge haige olla ja jõuab kutseekspertiisi alles invaliidistumise faasis.

Koolitus

Tehti ülevaade töötervishoiualasest koolitusest. Alates 1993. a. on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi korraldatud spetsialiseerumiskursustel koolitatud kokku 62 ja litsentseeritud 44 töötervishoiuarsti. 2000. a. novembris alustas Töötervishoiu Keskuse juures uue programmiga spetsialiseerimiskursust 18 arsti. Märtsis alustab uut kursust järgmine lend. Momendil töötab 39 töötervishoiuarsti, kes juba täna vajaksid täiendkoolitust. Eestis vajatakse tegelikult umbes 150 töötervishoiuarsti. TÜ Arstiteaduskonna Tervishoiu instituudi juures toimub töötervishoiuarstide residentuuriõpe (vastuvõtt 3-5 üliõpilast aastas). Samas asutuses koolitatakse ka rahvatervise kutsemagistreid, kes saavad spetsialiseeruda tööhügieenikuks, -füsioterapeudiks, -ergonoomiks, -epidemioloogiks, -toksikoloogiks, -psühholoogiks või töötervishoiuõeks. Sellise koolitustempo korral oleks 2010 a. prognoos 156 töötervishoiuarsti Eestis. Tuleb arvestada, et selleks ajaks on ka osa kaadrist juba pensionil.

EDA MERISALU,
Dr.Med.Sci. TÜ Tervishoiu instituudi dotsent