Hannes P. Tartust soovis teada saada taruvaigu raviomadustest.

Seda ainet eritavad ja kasutavad mesilased taruseinte tihendamiseks ja kindlustamiseks. Rohekat, punakat või pruunikat omapärase aroomiga vaigutaolist kleepuvat ainet nimetatakse ka tarupigiks ehk proopoliseks. Taruvaigu lähteaineid koguvad mesilased loodusest, näit kleepuvatelt pungadelt. Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku. Proopolisel on hinnatud (sh. bakteritsiidseid) omadusi. Seda kasutatakse laialdaselt ka ravimite ning aednikule pookimisvaha valmistamisel. Proopolise õli- ja piiritusekstraktide efektiivsus põhineb põletiku ja mikroobivastasel toimel. Proopolisel on keeruline keemiline kooslus, sisaldades palju aroomiaineid, vitamiine, mineraalaineid, pigi, vaha ja bakteritsiidseid aineid. Rahvameditsiin hindab taruvaiku tema mitmekülgsete raviomaduste pärast. Laboratoorselt töödeldud taruvaik on saadaval mitmel kujul. Kõige tavalisemad on 20%ne õliekstrakt, 5% salv, 10% proopolisevesi (taruvaigu vees lahustuvad fraktsioonid ja 5% mee-ekstrakt). Neid kasutatakse hingamisteede haiguste ning kroonilise neelu- või ägeda kõripõletiku korral, ravitakse limaskestade turseid, köha ja unetust.

Ka ise võib valmistada salve ja tinktuure. Määrde valmistamiseks sobivad vaseliin, searasv, kalarasv, oliivõli, lina- ja päevalilleõli. Haavade, külmetuse ja põletuskahjustuste korral valmistatakse 15g proopolisest ja 100g vaseliinist segu. Ekseemide, paisete puhul sobib väliseks määrimiseks 20g proopolise ja 100g kalarasva segu. Radikuliidi korral võiks suurendada 30 grammini proopolise hulka 100g vaseliini kohta.

Kuumutatud tükk taruvaiku asetatakse jalal olevale konnasilmale (jalg eelnevalt kuumas vees leotatud). Konnasilma koht seotakse marliga 5 päevaks. Pärast sideme eemaldamist eraldatakse konnasilm mehaaniliselt.

Üldtuntud on 10g taruvaigust ja 100ml piiritusest segu kasutamine mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Peenestatud taruvaik valatakse üle piiritusega, loksutatakse pidevalt ja hoitakse nii 7 päeva, seejärel kurnatakse. Tinktuurist võetakse 15-20 tilka, segatakse sooja (~ 60°C) 0,5 kl meega või piimaga ja võetakse 1 tund enne sööki. Ravikuur kestab 18-20 päeva. Selle seguga võib loputada igemeid põletiku puhul või kuristada angiini korral. Angiini, gripi korral võib lausa tüki taruvaiku suhu panna ja hoitakse kuni tükike lahustub. Bronhiidi puhul võib teha tükikese taruvaigiga kuumal vesivannil inhalatsiooni, sama sobib ka nohu korral. Nohurohuks on aga parim taruvaigu õlilahus.

AIVE LUIGELA