KOMMENTAAR

Eesti kergejõustikuveteranide sisevõistlustel leidis kinnitust, et veteranid on imeline kogum, kes vaevalt siis koos käiks, kui tegevus masendav ja seltskond ebameeldiv oleks.

Ei ole masendav, ei ole ebameeldiv. Vastupidi, karavan liigub ja osa - 37 tegijat - jõuab suvel kaugesse Austraaliasse, kus 4. - 14. juulini Brisbaine´is MM. EM on 2002 Potsdamis, see on rahaliselt taskukohasem käik ja sinna läheb Eestist 60 tegijat. Minnakse bussiga, tegutsema hakatakse varakult ja otsitakse odavaim variant.

Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni president Enno Akkel kinnitab, et EMid ja MMid on veteranidele suur stiimul, mida pidurdab raha. "MMid käivad ümber maakera, paar viimast aastat hästi kaugel Eestist, kuid et meie aktiivsetel tegijatel on noorpõlves olnud häid sõpru, siis leiab mõni ikka firmasid, kes nõus toetama. Siin mingit riiklikku toetust polegi õigust nõuda, ja me ei olegi palunud, aga õnneks leitakse ise võimalusi. Kuid mida kaugemale sõit läheb, seda raskem on."

Huvi eakaaslastega mujalt ilmast kokku saada on Akkeli sõnul suur, mida kinnitab fakt, et kui mullu oli EM Soomes, siis seal käis Eestist sada veterani.

Tänavusele MMile suudab Eesti raha silmas pidades saata 37 huvilist, kuigi osavõtuõigus oleks kõigil. Naistel algab veteraniiga 35st, meestel 40st aastast. MMi ülesandmise tähtaeg lõpeb 31. märtsil, Eesti paberid on läinud ja Akkeli sõnul on meie arv 37 lõplik

Laia maailma läksid eestlased 1989, kui saadi veteranide võistlustest juhuslikult teada. "Me põrutasime Taani. Ja kui toimus Eesti iseseisvumine, tekkis tohutu suur buum. Aastatega on huvi enam-vähem samaks jäänud, hasart on olemas, normaalne tegevus käib," kinnitab Akkel.

Miks toovad eestlased tiitlivõistlustelt medaleid? Eesti veteranide üldine füüsiline tase olevat hea. "Tõesti, oleme hästi esinenud, kuigi see ei ole omaette eesmärk," rõhutab Akkel. Tema sõnul on väga oluline, et veteranidel avaneb võimalus suhelda eakaaslastega mujalt maailmast.

URMAS ESLON