Tunnike maailma parimas ravilas

Nii kaugele kui silm Pirita poole ulatab, on veepiir jääkamakatega kaetud. Nad laveerivad üle kamakate ja, fotograafi talvesaabastele pilgu heitnud, laskuvad sealsamas kaelani vette. Mõni tõuseb, läheb sügavamale. Enno Pais ujub reidil kõrguva reisilaeva poole ja kaob korraks üle pea jäisesse laineloksu. Rannahoone remondibrigaad ei pööra hullumeelsele kümblusele mingit tähelepanu. "Neid lihasuretajaid näeb siin iga päev, talv otsa," ühmab üks ehitusmehi.

Enno Pais, miks näiteks teie niisugust "lihasuretamist" harrastate?

Enno Pais (56), Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika lektor, Pirita Talisuplejate klubi endine president:

Hakkasin talisuplejaks uudishimust. Üks kolleeg oli seda mõnusat ala kaua aega harrastanud ja kutsus.Tollal oli talisuplejatel rannas veel väike majake saunaga, seal oli ennast pärast hea soojaks lasta. 1990. a novembris tegin esimese veeproovi ja sellestsamast korrast hakkas külm meri kutsuma.

Saab selle uskumatu tervisealaga lõpuks ka harjuda või jääbki vingeks julgustükiks?

Iga inimese organism saab kahtlemata soki, kui jäisesse vette hüppab. Aga lühiajaline sokk läheb kohe üle meeldivaks enesetundeks, lumine ja tuuline rand korraga soojaks.Tekib ka omamoodi rahulolu, et inimene, sa suudad vastata looduse väljakutsele. Jah, see harrastus saab harjumuseks, äärmiselt meeldivaks harjumuseks. Paljud meist suplevad aasta läbi juba 30-40 aastat, ega siis ometi masohhismist, enesepiinamise pärast.

Julged ja vaprad (vasakult) Kalju Laus, Enno Pais, Olga Alminas ja Tamara Rubtsova.

Oskaksite kirjeldada oma keha appihüüet (rõõmuhüüet?), kui ta jääauku viite?

Kui vaim on valmis, ootab ka keha seda väljakutset põnevusega. Pirital läheb kahjuks aeglaselt sügavaks, ujuda saab alles tüki sumpamise järel. Mõned ütlevad, et ainult jalad hakkavad külmetama, kui kaugele minna. Ega meil kellelgi närvilõpmed kadunud ole, külma ja kuuma tunnetus on sama, mis kõigil teistel. Võlu peitubki ergutavas ja ilmselt ka kõigiti tervendavas sokis.

Mis pagana haigusi jäine meri küll tervendab?

Enda peal öelda ei oska, sest olen suhteliselt terve inimene. Aga meie klubi liikmed on talisuplusega saanud lahti mitmesugustest liigesehaigustest, korduvast angiinist, naistehaigustest, külmetushaigustest. Ja kõik kinnitavad, et niisugune suplus teeb närvid korda.

Ümberriietumiseks on siin rookatusega kütteta suvine müügipaviljon, meeste ja naiste pool riidepalakaga eraldatud. Tuulgi tõmbab läbi seinte. Siin saab paraja soki juba viis minutit kuivas trikoos istudes?

Riietusruum on meil tõepoolest nigel, paljud suplejad riietuvad plaazil lumes. Klubi liikmemaks on vaid 50 krooni aastas, kui sponsoreid pole, ei saagi paremat ulualust tahta.

Mitu liiget Pirita klubil on?

Viiekümne ringis. Kõik ei käi talv läbi meres, mõned lõpetavad hilissügisel. Paljud neist käivad siis talvel kerge dressi või trikoo väel rannas jooksmas või palli mängimas. Eestis peaks talisuplejaid olema 200 inimese ringis, see on väga vähe. Soomes on vähemalt 5000 registreeritud talisuplejat, võibolla teist sama palju omaette tegutsejaid.

Olga Alminas saab paari aasta pärast 80. Ausõna! Tütargi tal juba 58 ja üks lapselapsi 30. Elu pole olnud sirge tee, abikaasa ammu surnud, tänagi tuli Olga poolteist aastat tagasi lahkunud poja haualt. Varem, kui ta veel töötas, käis talviti paar-kolm korda nädalas Pirital. Nüüd pensionärina talved läbi iga päev. Mustamäelt bussiga, "maailma parimasse ravilasse"- jääkülma vette. "Alguses tuleme naistega, räägime lastelastest, toiduretseptidest, kirume kõrgeid hindu. Kui meres ära käidud, on kõigil justkui topelt jalad all ja veri möllab. Vaatan pärast koju jõudmist peeglisse: eeh, sihuke naisterahvas läheks veel kaubaks küll! Vaatan järgmisel hommikul: jälle hakkab vanainimese nägu pähe tulema ja murekesed ligi pressima. Siis pole muud kui ruttu Pirita poole..."

Nii et praegu, kell pool kolm pärastlõunal võivad siit linnulennul 80 kilomeetrit põhja poole hõimuvelledki kaelani vihases Soome lahes supelda?

Soomlased suplevad järvedes. Järves on parem jäässe vastava suuruse ja sügavusega vaba vett lahti raiuda ja mõnelt ujumissillalt sisse sulpsatada. Mullu peeti Helsingis ka talisuplejate võistlused 25 m distantsil, osalesin minagi. Ega seal head tulemust saanud, sest võistelda tuli rinnuli, minu stiil on aga krool. Oli ka näha, et kibedamad võistlejad olid endised tegevsportlased. Hulk võistlejaid oli eksootilistelt lõunamaadelt. Jah, kus nad harjutavad? Ju vist põhjamaal reisil viibides. Ka venelased on talisuplejatena maailmas tuntud. Meiegi klubis on pisut üle poole vene rahvuse või vene keelt kõnelevate rahvaste esindajaid. 1991.a oli Tallinnas Baltimaade talisuplejate kokkutulek. Siis oli Pirita jõe jäässe 25 m pikkune kanal raiutud, kus jõudu prooviti. Rohkem pole meie maal sel alal võisteldud.

Talisuplus on sageli keskealiste ja vanema põlvkonna harrastus. Miks?

Pirita klubis on ka noori, nii üle kolmekümneseid. Kui meil oma saunaga majake oli, kus soe riietuda, käis ka lapsi vanemetega. Just vanemad inimesed otsivad abi ravimatutele haigustele. Veel hiljuti suples siin üks õige eakas härra, kes oli omal ajal hakanud käima vereringehäirete pärast. Ütles, et kõik ta lähisugulased on nendesse tõbedesse ammu surnud, tema aga elab tänu jäisele veele. Arvan, et talisuplust võib alustada üsna kehva tervisega ja veenduda peatselt - tervis paraneb. Mina käin talv läbi hommikuti paljajalu oma rõdul, olgu seal siis lumi või jää. Seegi annab energiat.

Kuidas seda tegevust siiski võimalikult valutult alustada?

Võiks peale hakata kasvõi soojas vannitoas korraks kaelani külma vette laskudes. Või siis saunalavalt jõkke või järve hüpates. Võibolla peaks eelnevalt konsulteerima ka perearstiga. Aga kõige olulisem tingimus protseduuri jätkamiseks on meeldiv ergas enesetunne.

Kui kaua nauding niisugusest veeprotseduurist kestab?

Füüsiline surin ja soojus ehk vaid 5-6 minutit. Aga kirjeldamatu energiapuhang ja eneseületamise võrratu elamus jääb kestma kauaks. Võibolla niisugune nagu kõrgushüppajal, kes ikka ja jälle maandub matile ilma latti puudutamata.

Talisupleja naha all peab vist nagu hülgel paks kiht rasva olema?

Rasvakihi paksus ei mängi rolli ja Pirita klubiski on nii priskeid kui peenikesi. Uuringutest on aga teada, et niiviisi end karastades tekib naha alla erilise koostise ja struktuuriga punakas rasv, mis on nii tervisele kasulik kui kaitse külma eest.

JUTA ÜTS