MIKS
Suulehk

Paljud inimesed maailmas kannatavad tervisehäire all, mida ei saa ravida terviseklubis, kuurordis ega isegi mitte haiglas - so krooniline halb hingeõhk e halitoos e suulehk.

On kindlaks tehtud, et kogu maailmas kannatab halitoosi all üle 80 miljoni inimese. Minevikus varjati lõhna suuloputusvedelikega. See ei aidanud, sest halitoosi põhjuseks on bakterid, mis asuvad keele tagaosas ja ülakurgus ning toodavad väävlisgaase. Suuleha kaotamiseks tuleks peatada see protsess.

Kuna halitoos tekib suus, ei saa seda tunda ise omaenese lõhnatajuga. Võib vaid tunda kibedat, hapukat maitset suus või valkjat kattu keele tagaosas, kuid tegelikult saadakse aru, et midagi on valesti, kui perekonnaliige, sõber või kaastööline juhib teie tähelepanu suulehale. Krooniline suulehk võib viia usalduse ja eneseaustuse kadumiseni ning sellega võib kaasneda depressioon. Suulehk võib halvasti mõjuda abielule, sotsiaalsele elule, karjäärile ja suhetele perekonnaliikmetega.

Bakterioloogi kraadiga hambaarst dr. Harold Katz USAs tegi oma uurimistöös halitoosi kohta hämmastava avastuse suuleha tekkepõhjuste kohta - suulehk ei teki hingamissüsteemis ja toidust, mida süüakse. Teatud toidud siiski annavad oma panuse väävlisgaaside tekkele suu tagaosas. Happed kohvis ja valgud piimasaadustes teravdavad probleemi. Suuloputusvedelikud, mida kasutatakse kavatsusega maskeerida suulehka või takistada tema teket, tegelikult halvendavad olukorda, kuna nende koostises olev suhkur ja alkohol kuivatavad suud. Paljudel tavalistel ravimitel alates kõrgvererõhuravimitest ja lõpetades depressioonivastaste ravimitega on samasugune kuivatav mõju, mille tulemusena tekivad lõhnavad gaasid. Ainus efektiivne viis, et elimineerida väävlisgaaside produktsiooni, on introdutseerida bakteritele hapnikku, mis sunniks neid tootma maitsetuid ja lõhnatuid sulfaate.

Eestis selline ravi praegu puudub, kuid USAs on dr. Katzi poolt juba tarvitusele võetud revolutsiooniline TheraBreath süsteem, mis peatab väävlisgaaside tootmise suu bakterite poolt.

PEELI MIKELSAAR,
ajakirjast "Prevention