Geneetiliselt muundatud taimed - hüsteeria või oht

Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni teadusnõukogu uurimus transgeensete taimede ja geneetiliselt muundatud toidu ohtlikkusest ei tuvastanud pikaajalisi mõjusid ei tervisele ega keskkonnale. Uurimus toetub seni avaldatud publikatsioonidele ja väidab, et GM toit on enamikel juhtudel traditsionaalse toiduga sarnane. Ka teine USA uurimisrühm avaldas ajakirjas Nature 10 a väldanud uuringu tulemused geneetiliselt muundatud taimede mõjust keskkonnale. Vaadeldi rapsi, kartuli, maisi ja suhkrupeeti, mida kasvatati 12 eri koosluses. Ühelgi juhul ei avastatud ebanormaalset transgeensete taimede mõju võrreldes traditsionaalsete taimedega.

Kaks tuntud teadlast - Wolfenbarger ja Phifer annavad seni teadusajakirjades avaldatud materjalidele tuginedes üksikasjaliku ülevaate geneetiliselt muundatud organismide (GMO) võimalikest keskkonnariskidest ja kasulikkusest. Autorid tunnistavad, et mõlemate, nii poolt kui ka vastu võitlejate väited pole eksperimentaalselt tõestatud. Samas pole tänapäeval kasutatavate tehnoloogiate abil võimalik piisavalt täpselt ennustada mingi GMO mõju ökosüsteemile. Olgugi, et GMO- de loomine on sarnane siiani kasutatud sordiaretusmeetodiga, muudab geenitehnoloogia areng kasutatavate geenide spektrit, mis eelnevalt (st traditsionaalses protsessis) oli piiratud muundatava organismi ja selle sugulasorganismide geneetilise pagasiga.

Teoreetiliselt on mitmetes uurimustes viidatud võimalusele, et putukad ja haigused muutuvad transgeensete taimede omaduste suhtes immuunseteks. Taimede geneetiline töötlemine võib potentsiaalselt tekitada keskkonna soovimatu muutumise, mistõttu peab transgeenseid taimi nende väljatöötamisel ökoloogilise mõju osas testima.

Uuring näitas, et maisiga Starlink toidetud kanade tarbimine ei põhjusta siiski DNA või valkude ülekandumist kanadele.

Skandaal viib kohtuni

Ka jaanuari lõpus Davosis aset leidnud Maailma Majandusfoorumil oli üheks jututeemaks biotehnoloogia, eelkõige selle tormiline areng ja võimalikud rakendused. Biotehnoloogia arengu hindamisel olid kõnelejad pigem tagasihoidlikult optimistlikud kui eufooriat süstivad. GM toidu osas kõlas arvamusi seinast seina, kuid suures osas nõustuti ideega, et GM toidu vastane meeleolu on pigem tingitud hüsteeriast kui ratsionaalsest poolt- ja vastuargumentide kaalumisest.

Viimane suurem skandaal selles vallas sai alguse möödunud aasta novembris, kui tuli ilmsiks geneetiliselt muundatud toidu sisaldus eri toodetes, kus neid ei tohiks leiduda. Seoses geneetiliselt töödeldud maisi StarLink sattumisega inimtoitu kõrvaldati USAs müügist peaaegu 300 toodet. StarLink on Prantsuse farmaatsiafirma Aventis poolt toodetud mais, mis on mõeldud loomatoiduks ja tööstuslikuks otstarbeks. Firma esindaja sõnul sattus geneetiliselt töödeldud (kahjurikindel) mais ekslikult toiduainetööstusse, sest mõned tootjad ei olnud piirangutest teadlikud. USA Looduskaitse Agentuur pole Aventise aretatud maisi StarLink seni ohutuks tunnistanud, kuna pole kindel, kas tegemist on allergiat esile kutsuva tootega või mitte. Seoses eelnevaga ootab Aventist ja Kraft Foods'i (kasutas tootmises StarLinki) kohtuprotsess, kus kaks isikut süüdistavad ettevõtteid väidetavalt allergiliste reaktsioonide põhjustamises.

Ellu viiakse EL direktiiv

Jaapani Teadusliku Loomasööda Assotsiatsiooni uurijad ei tuvastanud aga kanadel, mida oli pikka aega toidetud geneetiliselt muundatud maisiga Starlink, muundunud DNA või valkude jälgi. Selle uuringu tulemused lubavad arvata, et maisiga Starlink toidetud kanade tarbimine ei põhjusta siiski modifitseeritud DNA või valkude ülekandumist inimesele.

Euroopa Liit on võtnud seisukoha, et liikmesriigid peavad 18 kuu jooksul viima ellu EL-i direktiivi, mis sätestab transgeensete taimede kasutamise korra. Näiteks peab kõnealuse taime tarnija viima läbi range keskkonnariski kontrolli enne kui toode lubatakse Euroopa turule. Loa saamisel peab aga teostama pidevat järelevalvet võimalike keskkonna- või terviseriskide osas. Samas on kõik transgeensete taimedega teostatud eksperimendid avalikud ning samuti avalikustatakse transgeenseid taimi kasvatavad farmid. Kuus liikmesriiki (Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Taani, Austria ja Luksemburg) kutsuvad üles reeglite täiendamisele (GM toodete märgistamine jms) ning jätkavad de facto GM taimede kasutamise moratooriumit. USA ja EL-i biotehnoloogia ekspertidest koosnev töögrupp soovitab muuta GM-toidu märgistamist. Töögrupp avaldas arvamust, et tuleb tagada kohustuslik toodetes sisalduvate uute geneetiliselt töödeldud ainete märgistamine, mis hetkel pole nõutav. Ameerika Tarbijakaitse Föderatsioon nõuab lisaks märgistamisele ka kohustuslikku testimist ja süüdistab valitsust potentsiaalse ohu tekitamises inimestele ja keskkonnale.

ALEKSANDER LAANE