Maa on meie ema

"Maaema mess, see on kui looduse meeldetuletus eesti rahvale, et me oleme üks. Et oleme sel maatükikesel elanud üle kümne tuhande aasta ja et jääme siia püsima nii kaua, kuni meil jätkub tarkust ära tunda looduse seadusi ja käia nende järgi," ütles keskkonnateaduste õppejõud Reet Priiman, avades loengu terviklikust maailmavaatest ja uutest paradigmadest. Rohkem kui esineja Jakob Saksa agressiivsevõitu loeng pani kaasa elama ja ammuunustatut meelde tuletama proua Priimani emotsionaalselt esitatud mõtteterad indiaani pealiku sõnumist:

Kuidas saab osta, müüa või vahetada taevast, maad või maa soojust, kui õhu värskus ja vete sädelus ei kuulu meile; kui iga männioks, iga liivatera, udulaam metsas, iga välu on püha. Lõhnavad lilled on meie õed, hirv, hobune, vägev kotkas on meie vennad; kui kaljused mäeharjad, aasade rohelus, loomade kehasoojus ja inimene kuuluvad ühte.
Valge mees röövib maa oma lastelt, ta kohtleb maad kui asju, mida müüakse ja ostetakse. Ahnus neelab maa, jättes järele vaid kõrbed.
Maa on meie ema, kõik mis juhtub maaga, juhtub ka tema poegadega. Kes pidevalt rüvetab oma aset, see lämbub ühel ööl omaenda saastas. Meil kõigil on ühine Jumal ja ka valge mees ei pääse meie ühisest saatusest.

Maire ja Igor Valtin Lääne-Virumaalt Kuuse talust müüsid messil mett.

Ma ei viibinud kahjuks Maaema messi avamisel, kui meenutati Eesti unustamatut vaimuguru Gunnar Aarmat, üksi kelle kohalolek andis igale sündmusele headust, leebust, armastuse soojust. Maaema mess on muutumas karjuvalt kaubanduslikuks ürituseks.

Nemad saavad jõudu kosmose eluenergiats - reikist.

Ärilisele küljele vaatamata tunnustaksin meelsasti maheviljelusest sündinud puhast Tare põrandaleiba, mida messil maitsta sai - 3 aasta jooksul pole selle leivavilja põllul kasutatud mineraalväetist ega keemilisi taimekaitsevahendeid. Kui soovite oma lastele ja lähikondseile tervist, küsigem poodidest viilutatud Tare põrandaleiba, see kannab pakendil kollast MAHE tunnust. Puhas leib meie oma maa viljast on märk, et veel pole "ahnus meid neelanud, jättes järele kõrbe."

JUTA ÜTS