ILM
Kell tiksub kevadet

Lõuna-Eesti loodusvaatleja Aadu Irs ilma kohta:

"Sügisest saati on ilm kummaline. Talvel nägime rohkeid rohelisi orase põlde ja mõnes kohas tärkasid puudel lehepungad. Talv tuli ja läks - mitu korda: Eriti midagi hullu ei juhtunud. Kahju, et eksiteele meelitatud rändlindudel tuli olla näljapajukil. Paljud nõrgemad isendid hukkusid. Aprill algas soojemate ilmadega. Üldiselt on naljakuu jäärapäine ja ettearvamatu. Märkasin, et päikesel oli halo ümber. See nähtus ennustab sadu. Kui vihma hakkab kallama, läheb soojaks ja öösiti enam külma ei esine. Jürikuu mõned perioodid võivad olla jahedad, võib puistata lundki, mille oht võib püsida kuni 10. maini.

Maa oli tänavu vähe külmunud. See napivõitu esimene, teine ja kolmas talve lumevesi imbus enamasti maa sisse, suurvett peaaegu ei tekkinudki. Meid ähvardab kuivus. 20. aprilliks on põllumuld küps ja peab alustama kevadkülviga. Kes selle tööga hiljaks jääb, sellel ei tasu saagile loota. Maa kuivab väga kiiresti, hiljem külvatud seeme enam kuivas mullas ei idane, kui idaneb - siis ei valmi terad sügiseks. Kartuli mahapanek kannatab kuivust. 1. maiks on kõik puud ja põõsad lehis. Esimesena kohtame kuldkollast lapsuliblikat.

Aedades õitsevad lumikellukesed.

Suvi peaks meil tavalisest soojem tulema. Heintaimede kasv saab täiskõrguse ja massi kätte juba jaanipäevaks. Suve alguseks tuleks hein ära teha, juuli algab vihmahoogudega. Sellest ei maksa tujul langeda lasta, maa on kuiv ja vajab vett. Ka suvitajatele peaks rannailmu jätkuma. Mai esimesel nädalal on oodata pääsukeste (neid on küll väheseks jäänud) koju jõudmist. Rahvuslindude tuleku järgi saab suvele täpsemalt läheneda. Kui on kuulda ööbikute laksumist - siis ongi täissuvi käes.

HELDUR KARRO