Munapühad on tulekul
Muna on looduse ime

Ühed hindavad muna kõrgelt, teised toiduspetsialistid tõestavad munades kõrget kolesterooli taset, seavad piiranguid, kolmandad tõestavad muna rasket seeditavust (toorel kujul mitte süüa). Tõepoolest on inimesi, kes on tundlikud teatud valguühendite suhtes (kasutada siis munakollast), on haigusi, mille puhul piiratakse munade hulka päevas ja soovitatakse poolmehmena või omletina (aurutatud), teistele üksnes munavalge omletina jm. Poolvedel muna (ka vormiroogadena, pudingutena, putrudena jne.) on vastuvõetav kõikide haiguste korral, va raskekujulise skleroosi, eriti arterite ja närvisüsteemi skleroosi korral. Erihaiguste korral kombineeritakse muna teiste toiduainetega.

Teadlased on selgitanud, et inimese tervisele on oluline teatud liiki polüküllastamata rasvhapete (W-3 perekonda kuuluvad) sisaldus organismis. Seda liiki rasvhapped sisaldavad külmade vete kalad (lõhe, tuunikala, makrell jt.). Kalaliha tarbimine vähendab ateroskleroosi ja rabanduse ohtu. Et munade väärtust veelgi tõsta, suurendada kasulike rasvhapete sisaldust toidus, on lisatud lindude söödale vastavaid söödalisandeid. Selliste lisanditena on kasutatud linaseemneid ja linaõli, aga ka tursamaksaõli. Katsetega on selgitatud, et kasulike rasvhapetega rikastatud munade söömine alandas vererõhku ning vere kolesteroolisisaldus jäi muutumatuks.

Nüüdseks on nn OMEGA-3 tervisemunad müügil ka suurtes poodides ja kaupadel on vastav kleebis. Need munad on hinnalt kõrged ja mõeldud eeskätt südame- ja veresoonkonna haigetele, kel kolesterooli sisaldus veres kõrge. Muidugi võib neid ka terve inimene endale lubada.

Oma köögitööd vähegi analüüsiv perenaine võib kujutleda, kui vaeseks jääks menüü munata, kui palju hõrgutisi tegemata. Kes meist kujutab elu ilma omleti, biskviidi või koogita! Muna on kõrge toiteväärtusega, tagasihoidliku kalorsusega ja kergesti omastatav toiduaine, mis on kohane igal toidukorral ja igas elueas. Muna parandab mälu ja tõstab toonust, eriti vutimunad. Jaapani mehed ei tunnista mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna. Eeldatakse, et muna söömine ravib kopsu-, maksa-, veresoonkonna- ja neeruhaigusi (toidu valmistamisel arvestada tehnoloogilisi võtteid). Kergesti omastatava valkaine tõttu (mitte üle kuumutada) sobib muna ka sisehaiguste ravil.

Süüa võib arvatavasti kõikide lindude mune. Aegade jooksul on söödud haraka, kajaka, jaanalinnu, paabulinnu, rästa jt lindude mune. Meie ja enamasti Euroopa köökides on kasutusel vuti- ja kanamunad. Meil müügilolevad vutimunad on pärit Eestist, Kaiavere vutifarmist. Vutimunad on veel kõrgema toiteväärtusega kui kanamunad.

Ka veelindude mune kasutatakse, enamasti kõvakskeedetuna või küpsetatuna toitudes, st üksnes kuumtöödeltuna, sest need võivad olla saastatud bakteritega Salmonella perekonnast. Ka pardimune on kasutatud meie maakodudes, kuna nad on suuremad, siis tuleks neid kauem keeta. Hanemunad on haruldasemad, sest nad munevad üldiselt vähe, munad on suured ja vajavad keetmist umbes 20 min. Kalkunimunad on nii välimuselt kui toiteväärtuselt kõigiti võrdväärsed kanamunadega. Nad on üksnes suuremad, kaaluvad umbes 80 g.

Munade toiteväärtus

Muna valgud on sama täisväärtuslikud kui piimavalgud. Ühes munas on 6-7 g valku, samapalju kui 1/4 l piimas. Munavalku on nii rebus kui valges. Munavalges sisaldub ka aluseline valk avidiin, mis toimib vitamiin biotiini antioksüdandina. Soovitav on süüa munavalget kuumtöödeltult, kuid kvaliteedikontrolli läbi teinud muna võib süüa ka toorelt. Saksa teadlaste arvates on valkude parim kombinatsioon 35 % munavalku ja 15 % kartulivalku. Seega kõik kartulivormiroad ja kotletid on organismile vastuvõetavad.

Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Rasvasisaldus on veidi väiksem valgu sisaldusest, ühes munas on rasva umbes 5-6 g. Ühes munas on samapalju rasva kui 200 g täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunuid. Munarasvas leidub A, E ja D vitamiine ja mitmed steroolid. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest palju kolesterooli, ühes munas 250-300 mg. Organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli. Kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa. Kuna 1 muna sisaldab ca 0,3 g kolesterooli, siis peaks inimene sööma küll vähemalt 10 muna, et saada 3 g kolesterooli (lisandub veel ka teistest toiduainetest). Seegi hetkeline tõus normaliseerub, sest organism hakkab ise vähem sünteesima. Kolesterooli "halva" toime vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.

Munade toitainetest moodustavad süsivesikud süsivesikud väikese osa. Leidub veel ensüüme, mis lahustavad mikroobe. Ka siin on loodus tark olnud, tärkav organism (tibu) vajab ju kaitset, eks see kaitse on ka inimesele vajalik.

Vitamiinid on munas kõik olemas. Tähtsamad A vitamiin (1 munas 0,2 mg). Munarebule annavad värvi karotinoidid, mis on A vitamiini eelastmeks. B rühma vitamiinid on samuti olemas, ei kata aga kaugeltki inimese vajadusi. Kui ühendame munatoidud täisteravilja saadustega, kaunviljadega, kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12 vitamiin (vereloome v.), kus 1 muna katab vajaduse. Kuna B12 vitamiin on üksnes loomsetes toiduainetes, siis taimetoitlased peaks toidus muna kasutama. C vitamiini munades ei ole ja seda tuleks hankida taimeriigist. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood, tsink. Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.

Toite munast

Traditsioonilise pashata ei saa tõelist pühade meeleolu.

Pasha I
150 g võid, 3/4 kl suhkrut, 1 muna, 250 g kohupiima, 200 g vahukoort, vaniliini, mandleid või pähkleid.
Vahustada või ja suhkur, lisada muna ja segada. Segada juurde hõõrutud kohupiim ja vahukoor ning valada segu keedunõusse. Kuumutada tasaselt, kuni segu muutub vedelamaks ja hakkab eraldama auru. Segu jahutada ja lisada maitseained, lisandid. Valada riidega vooderdatud vormi nõrguma. Hoidas üleöö külmas. Järgmisel päeval lüüa vormist välja, kaunistada (võib kasutada shokolaadi tükke, puuvilju) ja serveerida.

Pasha II
1 kg hapukoort, 5 munakollast, 200g suhkrut, 200 g võid, vanilliini, pähkleid või mandleid, rosinaid, sukaadi.
Hapukoor nõrutada linasel riidel (ööseks). Või vahustada suhkruga, osa suhkrust jääb munakollaste vahustamiseks. Segatakse juurde nõrutatud hapukoor ja maitseained. Valada riidega vooderdatud vormi. Serveerida järgmisel päeval.

Pasha III
500 gkohupiima, 100 g võid, 100 g vahukoort, 1/2 kl suhkrut, 2 munakollast, 1 tl vaniljesuhkrut, apelsini marmelaadi või sukaadi, hakitud mandleid või pähkleid, tükeldatud puuvilju vms.
Pehme või ja munakollased hõõrutakse suhkruga vahule. Lisada kuivaks nõrutatud kohupiim ja vahustatud vahukoor ning vaniljesuhkur. Vastavalt soovile lisada kuivatatud puuvilju, sukaadi, pähkleid jms. kohupiimasegule või hoopis kaunistada nendega valmis pashat serveerimisel. Segu kallata märja riidega vooderdatud vormi, sõela või kohvifiltrisse (oluline liigse vedeliku välja nõrgumine), midagi vajutiseks peale panna ja jätta ....... tunniks külmkappi. Valmis pasha kummutatakse alusele, kaunistatakse ja serveeritakse.

Täidetud tomatid
4 suurt tomatit, soola, pipart, 4 keedetud muna, 4 spl koort, sinepit, soola, pipart, petersellilehti.
Tomatitel lõigata kübarad ja õõnestada lusikaga sisu välja. Raputada sisepinnale veidi pipart ja soola. Keedetud munad peenestada ja lisada sinep ning koor, maitsestada. Tomatid täita vaheldumisi muna- ja tomatiseguga, kaunistada peterselliga, tõsta kübar peale.

Magus omlett
3 munakollast, 3 spl marjalikööri, 3 munavalget, 2 spl suhkrut, 1 spl võid, 1 1/2 kl vaarikaid (võib konserv).
Munakollased ja liköör segatakse, munavalged vahustatakse kõvaks vahuks ja lisatakse suhkur. Munavalgevaht segatakse ettevaatlikult kollastega ja segu valatakse sulatatud võiga määritud ahjuvormi. Küpsetatakse mõõdukas kuumuses 15 min. Küpsenud omlett võetakse vormist, pool kaetakse marjadega (võib maitse kohaselt ka teisi marju) ja teine pool keeratakse peale. Magusat omletti võib valmistada ka lihtsamalt, vahustatakse valge ja kollane koos suhkruga, ilma liköörita ja serveeritakse marjadega.

Spinati- või nõgeseomlett
4-5 muna, veidi soola, pipart, riivitud muskaatpähklit, 1 spl võid, 1 l noori nõgeselatvu või peotäis spinatilehti, vett.
Nõgesed või spinat pestakse, nõrutatakse, tükeldatakse ja keedetakse väheses vees, nõrutatakse. Munad klopitakse lahti, lisatakse maitseained ja nõgesed (spinat) ning valatakse segu kuumale pannile. Küpsetatakse ahjus.

Munad kuumas kastmes
6-8 muna, 700-800 g tomateid (konserv), soola, suhkrut, pipart, paprikapulbrit, majoraani, õli, petersellilehti.
Tükeldatud tomatid hautada pannil lahtiselt, kuni osa vedelikku on aurunud ning mass pakseneb. Maitsestada, segada hulka hakitud petersellilehed ja õli. Samal ajal keeta munad tasasel tulel ja koorida soojalt. Kaste valatakse vaagnale ja selle peale asetatakse pikuti poolitatud munad, lõikepool ülespoole. Munadele riputatakse paprikapulbrit. Efektne, värvikas roog serveeritakse sooja toiduna, kõrvale täistera nisuleivakuklid või -viilud.

AIVE LUIGELA