Miks just minu laps?

Telefonikõnest toimetusele: Meie 14aastane poeg tabati varguselt koolis, ta oli näpanud teise poisi rahakotist 10 krooni. Isa andis talle kodus selle eest rihma. Koolis aga hakati teda kiusama, vältima ja varganäoks sõimama. Kiusamine ja karistus on viinud selleni, et poiss ei taha enam kooli minna, on juba mitu korda tundide asemel kusagil ringi kolanud, ja ta pea on hakanud tõmblema. Mida teha? - küsib õnnetu ema Viljandimaalt.

Kiri toimetusele: Olen armsa lapselapse vanaema. 12aastane tüdruk on priskevõitu. Kaasõpilased teevad märkusi. Laps on kinnise iseloomuga, narrimisele vastab nutuga. Kelle poole pöörduda?

Küsimustele vastab Tallinna Psühhiaatriahaigla lastepsühhiaater doktor Aivar Päären: Kaugeltki kõik lapsed ei sirgu noorukiks, kohtamata takistusi, peibutusi, valet, kahtlusi, kurjust. Vanematel on põhjust muutuda tähelepanelikuks, kui nende terane ja rõõmus laps on jäänud kurvaks, hajameelseks, tigedaks, keeldub toidust, on unetu, jõuab koolis halvasti edasi. Kui vanematel on usaldusväärne kontakt klassijuhataja või koolipsühholoogiga, võiksid nad põhjuseni jõudmiseks nende poole pöörduda. Iga kord ei leitagi aga põhjust ja häire jääb püsima. Mingil juhul ei tohi siis käega visata, et "väiksed lapsed, väiksed mured", vaid pöörduda perearsti või otse psühhiaatri poole. Psühhiaatri juurde minekut ei maksa karta, kõik andmed jäävad patsiendi ja arsti vahele ja suurem osa häireist, mille põhjus teadagi ei ole, on tänapäeval ravitavad. Psühhiaater aitab lapsevanematel üle saada ka enesesüüdistustest ja ahastamapanevast küsimusest: miks just minu laps? Meie, laste ja noorukite psühhiaatrid, oleme koolitatud mõistma kõiki hingeliste raskuste ja psüühiliste häiretega seotud tegureid, mis noort inimest tabada võivad.

Laps on kinnise iseloomuga, kaaslased narrivad, narrimisele vastab nutuga - kelle poole püürduda?

Missuguse koolituse on laste ja noorukite psühhiaater saanud?

Psühhiaater on lõpetanud 6 aastat diplomieelseid õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Sellele lisandub 1-2 aastat praktilist diplomijärgset koolitust (internatuur), siis 4 aastat spetsialiseerumist üldpsühhiaatria alal ja aasta lastepsühhiaatrias. Enamus etappe algavad ja lõpevad eksamitega.

Missugused kergemad ravitavad häired lastel võivad esineda?

Meeleoluhäirete tuntum diagnoos on depressioon (huvi puudus, meeleolu langus, pahurus, muutused õppimises). Neurootilistest häiretest on sagedasemad mitmesugused hirmud (koolikartus, kartus esineda ja olla tähelepanu keskpunktis, ämblikukartus, verekartus jne.), ärevushäired (vältiva käitumise häire, üldistunud ärevushäire, paanika). Teiste haiguste hulka kuuluvad tänapäeval skisofreenia ja ägedad psühhootilised häired, mis on samuti ravitavad. Skisofreeniat ja skisotüüpseid häireid on lastel siiski harva, need ilmnevad rohkem noorukieas. Ka ajutrauma (kukkumine, avarii) tagajärjel võivad tekkida vaimsed probleemid. Aga lapse aju on täiskasvanuga võrreldes kompenseerimisvõimeline ja isegi väga raske koljutrauma ei tarvitse edaspidises elus suuri tüsistusi tekitada.Trauma on ka sündimine. Kui lapse aju saab sündimise ajal vähe hapnikku, võib sellest areneda ajukahjustus. Ka ema kroonilised või raseduse ajal põetud viirushaigused võivad, aga ei tarvitse tulevase ilmakodaniku vaimsele tervisele mõju avaldada.

Arstid ja psühholoogid rõhutavad, et kui ema ja isa lapsega imikueast palju tegelevad, avaldab see soodsat mõju ta vaimule ja füüsisele.

See on tõsi.Tänapäeval on lastepsühhiaatriast välja kasvanud imikupsühhiaatria -- psühhiaatrid on koolitatud ära tundma juba imikueas kujunevaid psüühilisi häireid. Lapse psühholoogilise arengu püramiid toetub eelkõige bioloogilisele substraadile ehk geneetilisele alusele, sellele järgneb ema ja lapse suhe, viimasena keskkonnamõjud. Kõige drastilisem näide tähelepanust ilma jäetud laste saatusest oli omal ajal Hiinas korraldatud rahvaarvu reguleerimise programm. Riiklik poliitika pidas soovitavaks ainult ühte last perekonnas, valdavalt jäeti siis endale poeg, tütred anti lastekodusse. Sealgi osati suurest hulgast hoolealustest lahti saada - neile tõmmati tekk üle pea ega tegeldud nendega üldse. Tüdrukukesed, kes olid kaotanud emotsionaalse sideme ema ja maailmaga, hukkusid anakliitilisest depressioonist.

Doktor Aivar Päären: "Sellest tühjast majast psühhiaatriahaigla territooriumil võiks ehitada Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse. Praegu puudub meil niisugune kompaktne ja hästi organiseeritud asutus."

Kuidas peaksid tulevane ema ja isa ette valmistuma psüühiliselt terve lapse sünniks?

Teineteise ja isegi enda geneetilist tausta me sageli ei tea ja armastajad ei küsigi tavaliselt, missuguseid haigusi teise sugupuus on esinenud. Absoluutselt tervet suguvõsa pole peaaegu kellelgi: mõnes on kalduvus veresoonte- ja südamehaigustele, teises halvaloomulistele kasvajatele, kolmandas neuroloogilistele häiretele, neljandas on haavatav psüühika. Kui peres ei ole joodikuid ega narkomaane, kui suhetes ei esine äärmuslikke emotsioone (põhjendamatud karistused vahelduvad nõretavate andekspalumistega või vastupidi: põhjendamatu karistuse kohta öeldakse - see oli sulle avansiks), kui laps ei satu kuritegelikku kampa, kui ta saab hea hariduse - siis võibolla ei ilmne kunagi mõnelt esivanemalt päritud kalduvust ühele või teisele haigusele. Sõnaga: hea perekliima on lapse normaalse arengu alus.

Ütlesite, et eesti lapsevanemate unelm on lapsest presidenti kasvatada. Kui siis tütrest või pojast võimu- või rahameest ei tule, võib mõlemapoolne pettumus tekitada psüühilisi häireid.

Last võiks ju kasvatada nagu tulevast presidenti, aga suundumusega, et temast saab hea spetsialist ükskõik mis alal. Praegu teavad aga juba lapsedki, et ausa tööga kaugele ei jõua ja "suured sulid sõidavad tõllas, väiksed ripuvad võllas."

Nüüd selle 10 krooni näpanud poisi ja priske tüdruku murest. Mida peaksid vanemad tegema?

Lastepsühhiaatrias ei ole valmisretsepte, seepärast ei saa ajalehe kaudu anda ammendavat vastust kummagi probleemi puhul. Vanemad peaksid lapsega psühhiaatri juurde minema, et arutada, miks poiss varastas.Vargus võib olla lapseea depressiooni üks tunnuseid, lapse madala enesehinnangu või tähelepanu vajaka jäämise probleem. Samas on peaga tõmblemine neurootiline sümptom, seda kutsutakse tikiks ja niisugusest häirest saab psühhiaatri abiga jagu. Ka priske tüdrukuga peaks perearsti või psühhiaatri jutul käima, sest ülesöömiselgi võivad psühholoogilised põhjused ja tagajärjed olla. Kõigepealt peaks välja lülitama teised haigused, mis rasvumist võivad põhjustada, näiteks endokriinsed ehk sisesekretsiooniga seotud haigused.

Missugust ravi lastepsühhiaatrias kasutatakse?

Laste ja noorukite psühhiaatrid kasutavad eri ravivõtteid: psühhoterapeutilisi meetodeid (pereteraapia, psühhoanalüütiline teraapia, käitumis-kognitiivne teraapia jm.), vahelesekkumist koolis ja peres, ravimeid. Mõned lapsed ja noorukid reageerivad lühiaegsele ravile, näiteks kuni 12 seanssi. Kui häired on kestnud kaua või tüsistunud, võib olla vajalik pikaajalisem ravi. Vähesed kroonilised häired võivad vajada kestvamat ravi. Psühhiaater arutab raviplaani alati nii vanemate kui lapse endaga.

Maakohas, kus kõik tunnevad kõiki, ei taha vanemad võibolla perearsti poole pöörduda. Kas näiteks Viljandi- või Võrumaalt võib ka otse Tallinna Psühhiaatriahaiglasse pöörduda?

Võib küll, kui kohalik haigekassa on teinud lepingu Tallinna haigekassaga. Lõuna-Eestis elava probleemse lapsega soovitan aga pöörduda Tartu Psühhiaatriahaiglasse, kus töötavad väga head spetsialistid. Tallinna Psühhiaatriahaiglassse lastepsühhiaatri poole saab pöörduda telefonidel 697 4440 ja 697 4520. Viljandis tuleks pöörduda telefonil (043) 35 248.

Kui palju psühhiaatriline ravi maksab?

Eestis on kõik lapsed ja noorukid haigekassa poolt kindlustatud ning riiklikus süsteemis on ravi tasuta. Erapraksises töötavatel laste ja noorukite psühhiaatritel on erinevad tasud ning võivad olenevalt raviplaanis varieeruda.Tasumist peaks avameelselt arutama kohe ravi alguses. Eelnevalt tuleks kindlasti küsida, kas arstil on laste ja noorukite psühhiaatri pädevus ja litsents eravisiite vastu võtta.

JUTA ÜTS