Südamehaige naaseb koju

Südamehaige naaseb haiglast. Võib-olla on ta haiglas esialgsest tusast ja sellele järgnenud apaatiastaadiumist üle saanud. Teadvusesse on jõudnud - ta on kõigest hoolimata elus. Koju tulek on nagu rinnast võõrutamine; ei ole enam tuttavaks saanud haigla õhkkonda, voodi kõrval kellanuppu, millega kutsuda õe, kui midagi vaja. Käepärast pole asjatundlikke inimesi, kellelt küsida, mida tohib, mida mitte. Kojujõudnut tuleb vaatama tuttav, kes võibolla räägib paha aimamata lugusid mõnest tuttavast, kellega pärast infarkti juhtus seda ja teist. Üldse kipuvad kõik hoiatama, selle asemel et julgustada. Millegipärast toimib väärarusaam, et pärast infarkti ei saa enam elada täisväärtuslikku elu.

Sestap viiakse paraneja tuju nulli. Kammitseb hirm. On ju oldud surmale lähedal, ikka-jälle kummitab mõte infarkti kordumisest. Sel ajal peab paraneja õppima aru saama, et infarkt on möödas, see on võidetud ja enam ei kordu. Ja on hoopis ise küsimus, kas tuleb uus infarkt. Niisama hästi võib see ka mitte tulla. Nii mõnigi paraneja invaliidistub lihtsalt aina kasvava ja enamasti põhjendamatu hirmu tõttu.

Lähedastel on sel ajal tähtis roll

Nemadki peavad õppima mõistma, millega on tegemist. Seljataga on raske ja tõsine haigus. Kuid see on seljataga ja lähedasedki ei tohi sellest masendusse sattuda. Muidu juhtub, et haige ilmub koju kohkunud ja täielikus segaduses pereliikmete keskele. Kõigist muredest peab sel ajal pere ringis avameelselt rääkima. Tööasjad võivad oodata.

Suur roll kõigis õnnestumistes või ebaõnnestumistes on haige abikaasal. Ta peab mõistma, õhutama ja julgustama, mitte pidevalt pulssi lugema, hoiatama ja sussutama. Abikaasa peab aru saama, et süda suure tõenäosusega paraneb, kuigi mitte alati täielikult. Südameinfarkt ei tähenda amputeerimist; südame reservis olevad jõuvarud on suured. Infarktist paraneja ei ole mingi haletsusväärne olend. Sel perioodil juhtub vahel, et abikaasa saab olukorrast valesti aru. Ta arvab, et vastutus pere, selle toimetuleku ja turvalisuse eest ongi nüüdsest ainult tema õlul. Pere normaalne rollijaotus võib selle tõttu kannatada.

Sel ajal, kui psüühiline vastupidavus tõsiselt proovile pannakse, on kasulik, kui paraneja saaks oma probleemidest vestelda kogenenumate saatusekaaslastega. Paljudele loob selle võimaluse osalemine südamehaigete vestlus- ja treeningrühmades, mida kohalikud südameliidud organiseerivad. Ta näeb, et teisedki on maadelnud samade muredega, aga neist võib koos üle saada.

Seksiga võib alustada kohe

Loomulikult kerkib esile seni normaalsesse elustiili kuulunud ja hästi laabunud suguelu. Seda tuleb ka pärast juhtunut pidada normaalseks, mitte tabuks, millest ei tohi rääkida. Paraneja peab ju tasapisi pöörduma normaalsesse ellu. See puudutab abikaasade vahelisi suhteid ning on eriti tähtis, sest tegemist on kahe inimese ühise eluga. Haiguse tõttu ei tunne paraneja koju tulles end veel hästi ning see tekitab ebakindlust seksuaalse võimekusegi suhtes. Algul põhjustab see seksi vältimist, võib-olla puudub õige tahtminegi. Igatahes vananenud suhtumismallid (nagu oleks seks sel ajal ohtlik) mõjuvad siin täiesti kahjulikult. Kaasaegne tehnika on teinud võimalikuks südametegevuse märkamatu jälgimise intiimses olekus. Süda peab vastu! Seksiga on lubatud alustada kohe, kui see tõmbab. Seks ei tapa, äkksurm abieluvoodis on äärmiselt harukordne. Kui see juhtub, on enamasti tegemist olnud võõra voodiga. Väldi võõrast!

Pole mõtet pöörata teineteisele selga ja hakata pettunult und ootama.

Suguühet võib võrrelda mis tahes muu füüsilise koormuse ja pingutusega. Kui paraneja suudab minna trepist üles teisele korrusele, ilma et valu teda peatuma sunniks, on ta võimeline ka intiimsuhteks. Oluline on abikaasa mõistev suhtumine, ta ei tohiks olla liiga nõudlik. Pärast rikkalikku einet ja selle kõrvale joodud alkoholi võib suguühe olla harilikust väsitavam. Kehtib ju ka tervete kohta, et alkohol toob tahtmise, kuid viib suutmise.

Harjunud ja tuttavaid asendeid ei ole samuti mingit põhjust muuta. Kui pingutus kutsub esile stenokardia, aitab selle vastu tuttav nitroglütseriin. Selle ravimi tarvitamine ei ole tülikas, ega mõjuta ka potentsi. Tablett peab olema kergesti kättesaadav. Teadlased on mõõtnud ka energiakulu (ehk koormuse suurust) seksuaalvahekorra ajal. Nad on leidnud, et see paljudele meeldiv tegevus vastab koormuselt näiteks hobusega traavi sõitmisele. See on veidi raskem kui lehtede riisumine, fokstroti või valsi tantsimine või tennise paarismäng. Kuid see on siiski kergem töö kui rumba tantsimine, koheva lume rookimine, tennise üksikmäng või hobusega galoppi kihutamine. Pingutus sel loomulikul vabaaja harrastusel on aga enamasti lühiajalisem.

MARIIS KARMIS
Refereering Terho Toivoneni "Südameraamatust"

Kas kipun rooli taha?

Autojuhtimine kuulub nii lahutamatult normaalse elu juurde, et see hakkab iga infarktihaige pead vaevama kohe pärast haiglast väljasaamist.

Uurimused on näidanud, et ka täiesti terve südamega inimestel suureneb ootamatutes liiklussituatsioonides märgatavalt pulsisagedus, ilmnevad rütmihäired ja tõuseb vererõhk. Need nähud vastavad küllalt suure koormuse poolt põhjustatud muutustele. Kuid väga harva on südamehäired liiklusõnnetuste põhjuseks.

Infarktihaige võib istuda autorooli paar-kolm nädalat pärast haiglast välja kirjutamist, eeldusel, et paranemine on kulgenud normaalselt. Ta peab aga vältima tipptunde, keerulisi ristmikke ja asjatuid möödasõite, kuni on jälle juhtimisega harjunud. Äkkolukorrad võivad põhjustada ootamatut stenokardiat või rütmihäireid, mistõttu kontroll auto üle võib korraks kaduda. Peale selle peab meeles pidama, et võib tekkida kas või ootamatu vajadus ratast vahetada, mis on aga päris raske töö. Nitropreparaadid peavad ka autoga sõites kaasas olema.

Juhtides peab jääma rahulikuks ja vältima asjatut ärritumist - kohale jõuab enamasti ka kiirustamata. Kui tegemist on elukutselise autojuhiga, peab endise töö jätkamist koos raviarstiga hoolega vaagima, eelkõige puudutab see autobussi- ja raskeveokijuhte.

Kas selg sügeleb sauna järele?

Kuidas saaks soomlane toime tulla ilma saunata? Ei ole mingit põhjust keelata seda ka südamehaigetele. Soomes on uuritud sauna mõju südameinfarkti põdenute vereringeelunditele ega ole täheldatud mingit kahjulikku toimet. Uurimused näitasid, et soomlased on ka ise seda taibanud, sest haigete saunaharjumustes ei olnud varasemaga võrreldes toimunud peaaegu mingeid muutusi.

Alati peab aga jääma mõõdukaks. Liigsest leilivõtmisest ei ole mingit kasu, mõõdukas 80-90-kraadine kuumus on täiesti piisav. Ei tohi ka ilmaasjata liiga kaua laval istuda. Vihtlemine on infarkti põdenule samamoodi lubatud kui tervelegi.

Ainus ettevaatust nõudev asi on järsk temperatuurivahetus. Ei tohi minna kuumast otseteed külma duði alla või karata järve, jääaugust rääkimata. Enne peab veidi jahtuma ja rahunema. Järsk üleminek kuumast külma võib tõsta tugevasti vererõhku ja põhjustada ebameeldivusi näiteks rütmihäire või valu näol.

Kas alkoholist saab abi?

Alkohol ei mõju mingil moel südameravimina ega ole ka nitroglütseriini asendaja. Kerge rahustav toime tal väikeste annustena siiski on ja võib-olla seetõttu ongi mõnel haigel temast stenokardia korral abi. Mõõdukas alkoholi tarbimine seltskonnas on südamehaigele täiesti lubatud. Üks vanaproua maitses esimest korda elus konjakit ja leidis: "Armas jumal, see on ju täpselt sama maitsega kui minu kadunud mehe südamerohi, mida arst tal viimase kahekümne aasta jooksul kolm korda päevas võtta käskis!"

Suur kogus alkoholi ja pohmelus võivad aga esile kutsuda haigele ohtlikke rütmihäireid, niisiis peab neist hoiduma.

Kas lendan lõunasse puhkama?

Lennureis on südamehaigele täiesti ohutu, olgu ta siis põdenud infarkti, kõrgvererõhktõbe või südamepuudulikkust. Teine asi on siis, kui haigus on väga tõsine ja raskete sümptoomidega. Sel juhul on vaja enne arstiga nõu pidada. Seda on vaja ka juhuks, kui reisil haigestutakse ja kindlustusfirmalt on vaja kompensatsiooni. Isegi siis, kui lennatakse väga kõrgel, on õhurõhk reisijatesalongis reguleeritud selliseks, et see ei mõju halvasti haigelegi südamele.

Kui planeeritakse puhkusereisi näiteks lõunasse, peab siiski meeles pidama, et reisimine on tegelikult üsna väsitav. Sõit võtab palju rohkem aega, kui lennusõiduplaan näitab. Reisija peab minnes ja tulles ootama, tassima kohvreid mööda lennujaama pikki koridore ja olema valmis igasugusteks muudatusteks. Eriti lõunamaa lennujaamade kuumuses ootamine võib osutuda raskeks. Paljudes lennujaamades on õnneks olemas puhketuba neile, kes seda vajavad.

Tuleb arvestada sihtkoha kliimaga. Kuumus võib tugevdada mõne haige stenokardianähte. Enamikule mõjub päikesereis lõunasse siiski positiivselt, stenokardiavalud ununevad täiesti. Nii mõneski puhkusepaigas on kohalikud kõrgusevahed nii suured, et see võib stenokardiahaiget üllatada. Hotell võib näiteks asuda nii kõrgel mäe otsas, et sealt jõuab küll suurepäraselt linna või randa jalutada, kuid tagasi pääsemine võib olla raske. Päevitamise suhtes peab südamehaige olema ettevaatlik, kõigepealt tuleb tal oma päikesetaluvust tundma õppida. Peab meeles pidama, et targad istuvad varjus! Kuumusega harjumata soomlane võib kergesti oma naha ära põletada, higistamise tõttu liiga palju vedelikku kaotada või muul viisil liigse päikesevõtmise tõttu kannatada. Ka alkohoolsete jookide tarvitamisse peab lõunamaa palava ilmaga suhtuma ettevaatlikult ning nautima neid alles õhtujaheduses. Ja ka siis mõõdukalt.

Kuumusega kohanematu soomlasest südamehaige peaks hoiduma kõige palavamatest kohtadest. Ka sobivaid puhkusepaiku on alati piisavalt saadaval. Palju räägitakse mitmesugustest tervisereisidest. Kes neile liiga palju loodab, peab sageli pettuma, nähes, et kohapeal ootav kingitus ei olegi nii suur kui loodetud. Imesid ei maksa tervisereisidelt oodata.

Reisile minnes ei tohi kunagi unustada kaasa võtta originaalpakendeis ravimeid. Neilt saavad välismaa arstid lugeda, mis ravimiga on tegemist. Ravimeid ei tohi panna pagasisse, mis võib kas või kaotsi minna, vaid neid tuleb hoida endaga kaasas kantavas kotis. Südamehaigel on kasulik küsida oma arstilt oma haiguse ja ravi hästi lühike kokkuvõte, soovitatavalt inglise keeles. Selle abil on välismaa arstidel lihtne "startida", kui abi vaja on.

Reisija rohukotis peaks olema ka väike komplekt enam kasutatavaid ravimeid teiste haiguste (kõhulahtisus, võimalik kõhukinnisus, hingamisteede nakkused, päikesepõletused, putukahammustused, naha hõõrdumised, silmade ärritus jne.) jaoks. Nõuandeid vajalike ravimite kohta saab igast apteegist. Kui reisil ootamatult haigestutakse, pole see tavaliselt südamehaigus! Reisibürood võivad kindlasti soovitada arsti või usaldusväärse haigla. Soome tervishoiusüsteemi tasemega harjunuile võivad lõunamaa olmetingimused ja sealsed haiglad tihti algelistena näida, seda on ka siinkirjutaja oma nahal tunda saanud. Enamasti saadakse seal siiski hästi hakkama ja kui ise haiguse poolt seatud piiranguid meeles pidada, pole reisimist küll karta vaja. Vaheldus ergutab! Mingil juhul ei tohi unustada reisikindlustust.