Sihvakas, sarmikas ja tark

Sihvakas, sarmikas, näiliselt habras ja igal aastaajal omamoodi kaunis - nii on püsinud kask Eesti rahva kõrval ajast aega. Põhja-Euroopa rahvaste, sh ka meie legendides on kaske peetud targaks puuks, kel on alati jätkunud kannatust jagada hädas inimesele oma leebet ravijõudu.

Kase teaduslik nimetus Betula on tuletatud arvatavasti ladinakeelsest sõnast Beatus, mis tõlgitult tähendab õnnelikuks tegevat, suurepärast. Vahest oli nime andmisel oma osa kaselehtedega saunavihal või elustaval kasemahlal.

Rahva- ja teadusmeditsiin tarvitab raviks kasemahla, pungi, noori lehti, sõtt ja isegi parasiteerivat seent (käsna).

Kevadel pakub kask heldelt oma mahla. Kasemahl sisaldab vitamiine (C, PP, karotiin), taimseid hormoone, saponiine, suhkruid, rauda, orgaanilisi happeid.

Nii värskelt kui ka hapendatult konserveeritud kasemahla saab tarvitada aastaringselt.

Tuleb meeles pidada, et mahlaaja lõpul eemaldatakse tila puuihust, et sinna saaks lüüa puust punn, seega mitte puud kurnata.

HELDUR KARRO