Tunnen rõõmu Hispaania klaaspurgist

Sain kingituseks Hispaaniast pärit klaaspurgi, milles on popurii lõhnastatud kuivtaimi. Panin selle oma öökapile. Väljas on kevad, aga purk püüdis mu pilku kogu pika talve. Olen selle purgiga nii harjunud, ja enamgi, tal on minu üle maagiline mõju. Avan kaane - aroom on lummav, rahustav. Hetkil, kui süda jätab lööke vahele, avan korraks purgi ja uskuge, süda rahuneb, uni tuleb iseenesest ja ma ei näe enam halbu unenägusid.

Vaatan seda purki, harilikust paksust klaasist pudeli kaela ümber on seotud pael naturaalsest kuvatatud taimest, kork on naturaalsest korgipuust. Jätan purgi veidikeseks avatuks - tuba täitub aroomiga. Silme ette tuleb Hispaania, sokolaadipruunid inimesed, härjavõitlus, punane riie, tribüün - Madriid, bolero, Cervantes, Goya...

Juba aastaid korjan ja kuivatan ravimtaimi ja tean, kui palju hoolt, armastust, teadmisi, praktilisi kogemusi see tegevus nõuab. Kogemused tulevad alles aastatega nii korjamisel kui tee valmistamisel. Olen palju teesid enda peal katsetanud ja tänu nende joomisele on mul kadunud neerukivid, neeruliiv, tsüstid neerust, veri on tugev, kolesterool normis, suhkur normis, kadusid kõhukinnisus ja foobiad.

Kõik tahab harjumist ja kannatlikkust. Harjumus ja tulemused kinnistuvad praktikaga, enesetäiendamisega. Peab jaguma tahtejõudu katsetada ja uuesti alustada, kui untsu läheb, olema aldis kinni haarama igast uuendusest ja tarkusest. Ei tohi käega lüüa. See tegevus on mu igapäevast elu ääretult rikastanud. Tunnen rõõmu oma patsientide - sõprade särasilmist, kui saan neid kostitada teega või kinkida tähtpäeva puhul väikese teepaki enda korjatud droogidega. Ravimtaimed on kulda väärt.

Ravimtee valmistamine on omaette rituaal. Palju pakub ka emotsioonidele. Elustub kevad, suvi, sügis, päikesepaiste, õrn tuuleiil, õhk virvendab, mesilaste sumin, maa ja õite lõhn.

Meie, pensionärid, oleme ju peamiselt maarahvas, kes omal ajal linna tulnud. Praegu puhkeb kevad, aga paljudel meist ei ole võimalik enam maale minna, meid ei oota seal keegi. Aga ka linnas võib teha elu elamisväärseks.

Tunnen piinavat puudust omakasvatatud köögi- ja puuvilja järele - pidime suvila ära andma, kuna jõudu hakkas nappima. Aga talvel sai juur- ja puuvilja väga soodsate hindadega. Keedan ühepajatoitu, küpsetan pirukaid, katan laua kõigi reeglite kohaselt, just nagu restoranis. Istume abikaasaga lauda, paneme raadio mängima ja mõtleme endid ilusasse tulevikku. Uskuge, kõik see tuleb väga odavalt kätte. Sellepärast soovitan pensionäridel mitte tööl käia, vaid valvata oma ja naabrite vara, käia vahete-vahel väljas värsket õhku hingamas ja kojamehel abiks muru riisumas, majaümbrust korrastamas ja allesjäänud mänguväljakuid valvamas. Tööd seega küllaga.

Ei tea ühtegi riiki, mis oleks 10 aastaga rikkaks saanud. Ja ainult raha ei tee ka rikkaks. Meie rikkus on maas ja kasvab puudel. Seda rikkust peab hoidma ja ise tarbima, siis püsime. Ka ravimtaimede kogumise-korjamisega ja kuivatamisega võib elu rikkaks muuta. Kasvab meil ju küllalt erinevaid vürtsika lõhnaga münte, melissi, maasikaid, vaarikaid (kuivatatult).

VELDA PURIN,
pensionär