LUGEJA KÜSIB

Reet Rohi Tallinnast tundis huvi söögisooda kui tervisevaevuste leevendaja kohta.

Söögisoodal ehk teisisõnu naatriumvesinikkarbonaadil on toiduainetes mitmeid kasutusvõimalusi. Ühend sobib edukalt taigna kergituseks, sest tema mõjul suureneb küpsetiste maht, sisu muutub poorseks ja õhuliseks. Söögisoodat kasutatakse üldjuhul koos teiste happeliste ühenditega, peamiselt sidrunhappega, küpsetuspulbrites. Kuivas pulbris reaktsiooni ei toimu ja süsihappegaasi ei eraldu. Siit ka selgitus, miks küpsetuspulber ei tohi säilitamisel niiskuda! Tavaliselt lisatakse söögisoodat neile küpsetistele, mille taigna koostises on kas hapupiim, hapu mahl vm happelisi komponente. Eri toiduhapped (sidrun-, viin-, piimhape jne) neutraliseerivadki söögisooda. Hapete ja kuumuse koosmõjul ühend laguneb ning eraldub süsihappegaas. Söögisoodat ei tohi taignale üleliia lisada, siis jääb küpsetisele ebameeldiv kõrvalmaitse. Rasvase taigna korral võib tulemuseks olla isegi seebi maitse ja kergelt punakas toon. Arvestada sedagi, et küpsetuspulbritega valmistatud pagaritoodete kohevus kipub kaduma, juhul kui neid sügavkülmutada ja hiljem üles sulatada.

Nii näevad välja söögisooda kristallid suurendatult lähivaates.

Kõnealuse ühendiga saab ka jooke gaseerida. Sel juhul lisatakse söögisoodat (E500) mitmetele kunstlikult valmistatud villitud vetele ning tablettidele, mis vees lahustudes annavad kihiseva joogi. Tõsi, viimasel ajal kasutatakse söögisoodat jookide gaseerijana tagasihoidlikumalt, sest ka kunstlikult valmistatud vete puhul eelistatakse naatriumivaeseid variante. Viimased on lihtsalt tervisele soodsama toimega.

Tagasihoidliku valgendaja rollis kasutatakse loo nimitegelast teatud närimiskummides. Viimastes on söögisoodal teinegi toime. Nimelt tekitab söögisooda suus nõrgalt leeliselise reaktsiooni, mis pidurdab söömisjärgselt kujunevat happerünnakut.

Ammutuntud-teatud roll on söögisoodal ka mitmete tervisevaevuste leevendajana. Nii on söögisoodat juba ammustest aegadest kasutatud liigse maos leiduva soolhappe neutraliseerimiseks. Probleeme põhjustab aga protsessis eralduv süsihappegaas, mis omakorda taasärritab mao limaskesta ja soodustab nii gastriini kui ka soolhappe erituse suurenemist. Seetõttu annab söögisooda tarvitamine näit maohaavade korral vaid lühiaegse valuvaigistava efekti, hiljem võivad valud isegi suureneda. Arvestama peab sedagi, et kõnealuse ühendi pidev liigtarbimine võib muuta vere pH normväärtusest leelisemaks! Megakoguste tarbimisel võivad lisanduda teisedki ebameeldivused - iiveldus, isukaotus, okendamine, kõhuvalu jne. Siit kaks soovitust. Tänapäeval on piisavalt erinevaid preparaate, mis pakuvad tõhusat abi mao ülehappesuse korral. Loomulikult tuleb nende valikul konsulteerida arstiga. Arvestama peab sedagi, et söögisooda pidev kontrollimatu kasutamine maovaevuste leevendamiseks võib pikemas perspektiivis tervisehädasid isegi süvendada.

Söögisooda nõrgad vesilahused sobivad kuristamiseks erinevate kurgupõletike puhul, samuti hingatakse söögisooda lahuse aurusid sisse nohu korral. Nõrk söögisoodalahus (kuni 2%) sobib ka limaskestade loputamiseks, juhul kui neile on sattunud ärritavaid aineid. Nüüdisajal võib söögisoodat leida nendegi preparaatide koostisest, mis on mõeldud pohmeluse leevendamiseks.

URMAS KOKASSAAR