Astmahaigete laste vanemate suitsetamisharjumustest

Ðotimaal püüti Linda Irvine juhtimisel välja selgitada, kas astmat põdevate laste vanemad loobuksid suitsetamisest või muudaksid oma suitsetamisharjumusi lapse tervise heaks. Hõlmati 501 perekonda 2-12 aastase astmahaige lapsega, kus lapsevanem suitsetas. Kodusid külastati kahel korral üheaastase vahega. Uuringu algul selgitati vanematele passiivse suitsetamise kahjulikku mõju astmale ja soovitati suitsetamine maha jätta, et vältida lapse viibimist tubakasuitsuses keskkonnas. Lisaks anti mitmekülgset nõu ja infot, mis abistaks suitsetamisest loobumisel või soovitati vähemalt muuta harjumusi selliselt, et suitsetataks ainult eraldi ruumis või hoopis õues. Vahepealsel perioodil, s.t. aasta jooksul korduvaid selgitusi ei antud.

Lastel määrati tubakasuitsule eksponeerituse näitajana kotiniini (nikotiini ainevahetuses tekkinud ühendi) kontsentratsiooni süljes uuringu alguses ja ühe aasta pärast.

Aasta möödumisel selgus, et 98% vanematest jätkasid suitsetamist. 58,27% vanematest suitsetasid päevas veelgi rohkem sigarette kui aasta eest.

Uurijad järeldasid, et laste tervisele rõhuv ühekordne selgitus ei ole küllaldane saavutamaks püsivat muutust vanemate suitsetamisharjumustes.

Leiti, et soovitus jätta suitsetamine maha teise inimese, antud juhul oma lapse, tervise nimel näib olevat ebaefektiivne. Ilmselt tuleb siin nõustuda teooriaga (Rrollnick S.; Butler CC.), et patsiendid on tundetud info või nõuande suhtes, mida nad ise ei ole otsinud või vajanud.

SAIMA MAE,
BMJ