Toimetuselt paluti nõu, kuidas võisid tekkida kaksteistsõrmiksoole haavandid noorel inimesel - 18aastasel noormehel, kes on alati korrapäraselt ja mitmekesiselt toitunud. Tervislik toit peaks ju ometi tagama terve seedetrakti - on küsimuse esitaja hämmastunud. Palusime vastust Tallinna Lastehaigla nefroloogiaosakonna juhatajalt Ülle Tootsilt.

Kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi on täiskasvanutel üsna sage kroonilise kuluga haigus, ka 18aastane inimene on juba täiskasvanu. Nimelt põeb haavandtõbe elu jooksul 10 -15% elanikkonnast, kusjuures erinevates vanusegruppides on haiguse sagedus väga erinev. Selle haiguse puhul tuleb jõuda selgusele, kas pole mitte tegemist teatud ravimite, eelkõige valu- ja põletikuvastaste preparaatide pikaajalise kasutamisega, muu konkreetse haiguse või tugeva stress-situatsiooni tagajärjel tekkinud haavandiga. Kaksteistsõrmikuhaavandit esineb alla 10aastastel lastel üliharva. Meie lastehaiglas on seda viimase 5 aasta jooksul diagnoositud 5-9 lapsel aastas.

Haavandtõve tekkel omab tähtsust ka pärilikkusfaktor, nagu enamiku haiguste puhul - ligi 60% haavandiga lastest ja noorukitest on perekonnas esinenud haavandtõbi. 0-veregrupiga inimestel esineb nii mao- kui kaksteistsõrmiksoole haavandtõbe rohkem kui teiste veregruppidega inimestel. Ka mõned pikema aja jooksul tarvitatud antibiootikumid võivad haavandei teket soodustada. Maolimaskesta kroonilise põletiku ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõve põhjuste hulgas on oluline tähtsus erilisel bakteril - Heliobacter pylori, mis võib seedekanalisse sattuda toidu või joogiveega.

Toitumisel otseselt siiski haavandite tekkes olulist rolli ei ole, vaid siin mängib suurimat osa inimesele mittesoodsate tegurite koostoime. Küll on korrapärane ja mitmekesine toitumine tähtis siis, kui haavand on tekkinud. Aga täpse menüü, kuidas patsient sel puhul toituma peaks, et tervis taastuks, annab juba raviarst.

JUTA ÜTS