Lõhn lämmatab lehka

Prantsuse parfüümidel on hea maine. Neid tuntakse kogu maailmas. Olgugi kallid, on neid asjatundjate seas alati eelistatud.

Paari aasta eest võis ajalehtedest lugeda - Prantsusmaal tutvustati uut parfüürmi, mille abil loodetakse vabaneda Pariisi metroos valitsevast halvast lõhnast. Uut lõhnaainet oli kavas lisada metroos kasutatavatele puhastusvahenditele. Planeeritav kogus oli koguni poolteist tonni kuus. Loodeti, et uue lõhnaaine lisand muudab metroojaamad lille-, metsa- või puuviljalõhnaliseks. Kuuldavasti olevat Pariisi sajandivanuses metroos selle rajamisest peale valitsenud kõdu, higi, uriini, okse, põlenud kummi ja kärssavate jäätmete häiriv hais. Viimane häiris kohalikke sõitjaid ja peletas eemale turiste. Ettevõtmise edukusse uskusid tookord vaid vähesed, sest seni polnud suudetud ebameeldivat lehka kusagil ega kunagi ka kõige kallimate lõhnadega lämmatada.

Lõhnaained kallimad kullast

Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelundetini. Lõhnast kui signaalist lähtuvad loomad toiduotsinguil. Lõhn aitab leida sobivat - mesilasel õit ja loomal liigikaaslast. Lõhnaaineid tunti ja osati kasutada juba inimkonna kauges minevikus. Sageli olid nad kallimad kullast. Viirukit ja mürri kingiti kuningatele kõrgeima austusavaldusena. Muskus, üks haruldasemaid ja hinnalisemaid lõhnaaineid, pole aga puhtal kujul inimesele sugugi meeldiv. Küll tunneb seda teine loom kümnete kilomeetrite kauguselt. Üliväike muskuse lisand annab aga hinnatava ja hõrgutava varjundi kõige kallimatele parfüümidele.

Ammu tuntud looduslike lõhnaainete kõrval on viimastel sajanditel õpitud valmistama ja kasutama ka sünteetilisi. Nende seas on selliseid, mida looduses ei esine. Või kui, siis on neid seal sellistes kogustes, mida inimene oma suhteliselt vähearenenud haistmismeelega ei ole võimeline tuvastama.

Meeldivad looduslikud lõhnad tekivad taimede ainevahetuses. Ebameeldivad seevastu kaasnevad orgaaniliste ainete lagunemisele. Seda nii looduses kui ka seedekulglas. Reeglina viitab halb lõhn ehk hais ikka laguproduktidele. Kuna lõhn on oluline maitsemeelele, siis eelistatakse toiduna ikka meeldivalt lõhnavat rooga. Maitse ja lõhna parandamiseks lisatakse vürtse, vaniljet ja teisi meeldivalõhnalisi aineid. Ebameeldiv lõhn viitab toidu riknemisele. Teame ju milline on roiskunud liha, muna või kala. Sama ebameeldivalt mõjub ka mustusest lehkav inimene.

Õnneks on loodus varustanud meie meeleelundeid võimega kohastuda välisärritajatega. Seda nimetatakse adaptsiooniks. Nii ei märka me juba lühikese aja möödudes tuppa toodud ja vaasi asetatud maikellukeste või sirelite lõhna, sest meie haistmismeel on jõudnud juba mõne minutiga sellega harjuda. Paraku aga samas ka õnneks, harjume sama kiiresti ka ebameeldivate lõhnadega. Mõni esialgu ebameeldivalt mõjuv lõhn võib harjumuse korral muutuda esialgu talutavaks, siis ka koguni meeldivaks. Erinevatel inimestel on erinev lõhnataju ja lõhn, mis ühele meeldib võib teisele tunduda vastikuna.

Uued lõhnad ja lõhnaravi

Lõhnade seotust tunnete ja meeltega oleme küllap kõik kogenud. Alati me ei märka seda ja ei pööra lõhnade toimele tähelepanu. Aegadega kogunenud teadmisi on õpitud kasutama. Sajandeid tegelevad sellega lõhnade tootjad. Luuakse uusi lõhnaaineid ja koostatakse aroomidest imelisi kombinatsioone. Ise nimetavad nad seda lõhnabukettide loomiseks. Kindlasti eeldab uute parfüümide valmistamine pikaajalisi kogemusi, laialdasi teadmisi ja arenenud lõhnataju. Seda tegevust võib koguni kunstiks nimetada. Nüüd räägitakse üha enam lõhnaravist ehk aroomiteraapiast. Lõhnade abil on ju tõesti võimalik mõjutada meeleolu. Sobiv lõhn, veel enam aga lõhnade kombinatsioon, võib parandada tuju, tõsta toonust, maandada stressi, toimida rahustavalt, koguni uinutavalt. On andmeid, et lõhnadega on võimalik leevendada lihase- ja liigesevalu ning ravida koguni külmetushaigusi. Küllap kunagi suudetakse välja töötada ka vastav teooria. Esialgu toimub aga lõhnadega ravimine rohkem kunsti kui teaduse tasemel. Siinkohal sobib aga meenutada, et ka teaduslikus meditsiinis on olnud ja on ka täna teadmiste ja oskuste kõrval oluline koht kutsemeisterlikkusel, mida ilma häbenemata võib arsti(mise) kunstiks nimetada.

Lõhnade osa elus suureneb

Meie vaaremad said endale harva lubada tilgakese odavat odekolonni. Puhtust oskasid nad ometi hinnata ja ebameeldivat ning eemaletõukavat haisu vältida. Meeldivalt lõhnavaid taimi nad teadsid ja oskasid kasutada, kuid lehka ei püüdnud nad nendega varjata. Katsed lõhnaga lehka lämmatada pole seni edukad olnud. Ometi sobib meenutada, et just prantsuse parfüümid on loonud kalli lõhnaõli ratsutamisega tegelevatele inglise aadlikele. Tavatarbijaile on see sobimatu nii hinnalt kui lõhnalt, kuid koos hobusehigi ja nahkrakmete lõhnaga andvat see meeldiva või vähemalt vastuvõetava kogumulje.

Hiljuti kirjutati ajalehtedes, et ka Londoni metroos võeti kasutusele prantsuse parfüüm, mida Pariisi allmaaraudtee jaamades on edukalt rakendatud. Päris kindlasti ei lubanud Londoni linnaisad raha tulutult tuulde lennutada. Sealsed maksumaksjad kontrollivad hoolikalt kõiki väljaminekuid. Esimesed teated inglaste reageeringuist väidavad, et reisijad ei märganud erilist muutust.

Õhuvärskendaja aroom ei olevat ebameeldiv, kuid meenutavat lille-, roosi- või sidrunikimbu lõhna asemel odavat odekolonni või ka äsja puhastatud vannitoa lõhna. Kui viimane väide tõeseks osutub ja ebameeldivad haisud tõesti kadunud on, võib käesoleva kirjutise pealkirjast küsimärgi küll rahumeeli kustutada. Aeg paneb kõik asjad paika. Lõhnastamise eesmärgiks on ju metroo kasutamist meeldivamaks muuta. Tipptasemel parfüüme metroos nõuda on vist liigne luksus.

Kõigil kelle teed tulevikus Pariisi või Londonisse viivad, on aga põhjus sealset allmaaraudteed mitte ainult oma silmaga vaadata, vaid ka ninaga nuusutada.

KALJO SÕERDE