Alanud kergejõustikuhooaeg tuksleb juba suvises rütmis

Teist aastat Eesti kergejõustikuelu suunava Eesti Kergejõustikuliidu peasekretäri PEETER TISHLERI peas liiguvad nagu mullugi julged mõtted.

Mida uut mullusega võrreldes peas liigub?

Mullu alustasime Neinar Seliga kergejõustiku stabiliseerimist See seadis omad piirid. Ütlesime kohe klubidele, treeneritele, sportlastele, avalikkusele välja, et aastaga me ei suuda midagi suurt arendada, küll aga säilitame kergejõustiku olemuse ja maksame ära vanad võlad, et saaksime minna 2001. aastal rahulikult edasi. Nii oleme ka käitunud. Korrastasime struktuuri, võtsime vastu tasakaalus eelarve, 2000. aasta võlad suutsimegi aasta lõpuks nulli viia. Nüüd võime mõelda ka juba sellele, kuidas sportlasi ja treenereid, kes kaks niiöelda KEHA kergejõustikus, võimalikult palju toetada. Loomulikult on raha vähe, aga oleme vähemalt loonud süsteemi, mis on inimestele arusaadav ja nad võivad.rahaga arvestada.

2000. aasta kulmineerus Erki Noole kullaga Sydneys. Kas mullune programm tervikuna oli siiski veidi utoopiline, tahtsid äkki korraga palju ?

Panin eelmiseks aastaks täitmiseks neliteist pidepunkti, konkreetsed asjad, mis peame aastaga tegema. Sügisel üle vaadates selgus, et kõik punktid said tõepoolest täidetud. See tagas kergejõustiku stabiilse toimimise ja võlgade maksmise. Püksirihma pingutamise aasta ta oli, kuid teadlikult nii tehtud. Me ei hakanud utoopilisi eesmärke seadma, kuid need olid piisavalt rasked Saime hakkama.

Aleksander Tammert keskendub suvele ja silitab hellalt ketast.

Sel kevadel harjutas tavatult palju jõustiklasi soojades maades Kui palju, on nad kõik tagasi või tiirlevad mõned veel?

Tulemata on Indrek Kaseorg, kes alles võistles Desensanos. Mikk Joorits oli ka seal. Üldse käis lõunalaagreis 36 inimest, nende hulgas mõned treenerid. See oli üks punkt, mille seadsime aastaks 2001 - aidata kaasa lõunalaagrite korraldamisele. Mullu me sellele rõhku panna ei saanud. Sportlased harjutasid Kislovodskist Miamini, Hispaanias tegime treeninglaagri. Itaalias käidi, Urmet Uusorg ja Erki Nool olid LAVis. Praegu teeb üks seltskond trenni Poolas, mis leevendab kitsast seisu seoses Tallinna staadionide remondiga.

Mõni hea tulemus on juba sündinud- Tammertilt, Kaseorult, Siilatsilt, Kanterilt, Komarova uuendas seitsmevõistluses, Kaljus maratonis isiklikku rekordit, Loskutov tegi tippaja poolmaratonis... Suve on tunda. On mõni atleet talvega arenenud kiireminigi, kui eeldasid?

Suvel avaldub kindlasti noor kettaheitja Gerd Kanter, kes on katsetanud Aadu Krevaldi juurutatud uut tehnikat. Treeningul on ta heitnud üle kuuekümne meetri. Usun, et tema teeb küll tänavu korraliku tulemuse. Hetkel teistelt erilisi üllatusi pole. Sport on selline - tuleb minna rahulikult, plaanipäraselt Vormi on praegu vara oodata, põhivõistlused on ikkagi suve keskel

Eelmise suure projekti Sydney 2000 võttis ette Sven Andresoo, nüüd räägime Hansapanga ja Eesti Kergejõustikuliidu kavast, mis seob 1979. ja hiljem sündinud andeid, kes peaksid end teostama 2004.aasta OMil. Kes algatuse taga on?

Seda inimest praegu intervjueerid - mina selle mõtte välja käisin. See oli spontaanne, tundsin, et Hansapanga avalike suhete juhti Ando Noormetsa see huvitas. Hakkasin ideed arendama. Oleme juhatuses asja arutanud ja mul on hea meel, et see sünd on leidnud head vastukaja. Budapestis IAAFI konverentsil tutvustasin projekti ja IAAFi arenduskomisjoni esimehe Loccatelli sõnul on see positiivne nähe. Nad lubasid meie algatust tutvustada IAAFI ametlikus infolehes, mis levib üle maailma, ja sellele ka materiaalset tuge leida. Loodan, et kõik läheb ilusasti käima ja peaks tulema ka tulemusi.

Kergejõustikus on rohkem kui kolmkümmend ala. On meil igal alal vähemalt üks tõsitegija, et pidada ka maavõistlusi?

Üht tõsist tegijat igale alale välja panna ei ole. Mõte on, et kergejõustikuliit peaks tagama, et oleks vähemalt kaks tõsist tegijat alal. Praegu on mõnel alal tõsine konkurents - näiteks noorte mitmevõistluses -, samas naiste kettas jääb kõik Eha Rünne õlgadele. Üritame jõustiklaste huvi tõsta ja vaatame, et nad oleksid ka materiaalselt kindlustetud. Muidu kutsuvad muud eluvaldkonnad tegijad endale. Hansapanga tiim ongi üks konkreetne asi, mille kaudu tahame kergejõustikku tõsta. See ei ole suletud tiim - kes vähegi suuteline, saab tiimi.

Nool Nooleks, Tammert Tammertiks, on jäänud mulje, et 1998-1999 hakkas Eesti koondis rõõmsamaks minema, tekkis vajalik kambavaim. Jagad arvamust?

Jagan küll. Ühelt poolt on koondis tugevnenud, teisalt on suhtumine professionaalsemaks muutunud. Paljuski paneb inimene praegu sporti isiklikke vahendeid, ema-isa vahendeid, abirahasid - see sunnib professionaalsemalt suhtuma. Ühine löögirusikas, Eesti koondis on moodustunud. Ühised võistlused - Balti matðid, erinevad karikavõistlused, tiitlivõistlustel käigud liidavad. Püüame, et võistkonnatunne veel paraneks. Seepärast teeme enne Euroopa karikat tõenäoliselt Käärikul koondise laagri

Aasta tipp on Edmontoni MM, kuid alale on oluline, mis toimub kodupubliku silme all. Mida vaatamisväärset Eesti pinnal toimuvast esile tõstad?

15. juunil on Haapsalus "Juuniõhtu kergejõustikuga". Tänavu peaks seal toimuma ka Tammerti ja Romas Ubartase duell ja puändi panevad Eesti suusakoondise liikmed Veerpalu, Mae ja Olle. See on meelelahutuslik spordiõhtu. 9. ja 10. juunil on Tartus Eesti-Soome-Rootsi mitmevõistlus ja 19. juunil Sule-võistlus. Seal on tase kindlasti kõrge, kutsutakse maailma tippe. 21. juulil on Kadrioru staadioni taasavamine võistlusega Tallinn 2001. Eesti meistrivõistlused on Tartus 7. ja 8. juulil, GP finaal 22. augustil Kadriorus. GP sarja soovitan külastada, toimub viis etappi - Haapsalus, Tartus, Viljandis, Valgas, Kuressaares -, finaal on Tallinnas. Selline see kergejõustikusuvi Eesti mõistes on.

URMAS ESLON