Lilleaeg on käes

Käes on lillede aeg. Õitsemistuhin on vallutanud ka puid ja põõsaid. See aga ei tähenda seda, et lillekauplused tühjaks jääksid. Kinnitas seda ühe väikese lillepoe müüja ja omanik Karina Saber ning oli nõus pisut rääkima lillelisel teemal.

Inimene, kes iga päev lilledega ei tegele, kes tihti lillepoes ei käi, näib harvadest lillede nägemisest rohkem vaimustuvat. Lillede keskel olija harjub nende isepäraste õite, värvide kirkuse ja lõhnadega nagu ajalehe toimetaja arvuti ja sinna sisestatud lugude failidega. Nii tunnistas ka Karina Saber, et vahel avastab iga päev ta ees letil oleva lille võlu taas, kui tuleb klient, kelle pilk näeb vaid SEDA ühte lille.

"Lillearmastus ei tule üleöö, et üks moment - hopp, ja hakkab meeldima, see kiindumus saab kuskilt alguse. Minule said lilled armsaks lapsepõlves, elasime talus-suvilas, kus vanaema kasvatas lilli, päris tavalisi, mida kasvatatakse igal pool: roose, tulpe, nartsisse, gladioole, astreid jne. Nüüd tean lilledest rohkem, sest olen õppinud lillekoolis, minu õpetajaiks on Eesti suurimad lillemeistrid Krista Perli ja Taivo Piller," tunnistas Karina.

Karina Saber: "Roose ostetakse nii suvel kui talvel."

Naeratavalt lilleneiult saan teada, et kõige rohkem ostetakse lilli nädala lõpus, kuid ka nädala alguses. Rohkem ostavad naised, kuid on ka üksikuid meesostaid, kes jagavad asja. Ometi on teada ajaloost mehi, kes lilledest palju pidasid: Bismarcile meeldis rukkilill, Turgenevile nartsiss, Jean-Jacques Rousseau kiindus tagasihoidlikusse igihalisse... Seda loetelu võiks jätkata.

"Roos on säärane klassikaline variant, mis võlub paljusid ostjaid," teab Karina, "neid ostetakse ohtralt nii soojal kui külmal ajal." Karinale endale meeldivad just kollased roosid ja flamingod. On vaimustuses eksootilistest lilledest, sest neist annab meisterdada huvitavamaid lilleseadeid.

Nii nagu rõivamoega, on ka lilledega, ikka kipub midagi moodi minema. Selle suve kuumadeks lillevärvideks on õrnroosa ja -roheline. Kuid Karina sõnul on praegu Skandinaavaias moelille viimaseks sõnaks nelk. Selle lille, mille ajalugu on seotud olnud paljude veriste sündmustega maailmas (eriti väljapaistvat osa etendas ta mõnedes Prantsusmaa veristes sündmustes), tõusu ennustas Karina peatselt ka Eestis.

Vanad kreeklased pidasid nurmenukku ravimiks kõikide tõbede vastu.

Lilled võivad ravida. Aidata maandada stressi, melahnooliat, tõsta tuju, anda rõõmusüsti. Ehkki tõsi, liiliapeenar võib vahel mürgitada õhku õliste, peaaegu inimlike auretega, toomingas paneb pea valutama, hüatsindi hullutav lõhn tekitab peapööritust, on isegi neid, kes sellest minestanud. Ja mida kõike ei tee säravad moonitulukesed!

Ometi teame, et seal, kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud, mägikameeliat segatakse aroomi andmiseks kõrgema sordi tee hulka, kuivatatud maikellukeseõisi-varsi kasutati nuusktubakana ja peavalude vastu. Praegu õitsvat nurmenukku pidasid vanad kreeklased universaalravimiks, mis aitab kõikide tõbede vastu.

SILLE MAKSIMOV