TÄHTPÄEV
Dr. Leonhard Mardna - 100

Leonhard Bernhardi p. Mardna sündis 28. mail 1901. aastal. Kaotanud varakult ema, kasvas üles vanaisa juures, kes oli kooliõpetaja Raplas. Kui poiss sai 15aastaseks, suri ka isa ja tal tuli hakata elatist teenima järeleaitamistundide andmisega. 1918. a. läks Mardna gümnasistina Vabadussõtta ja tegi läbi ohvitseride kooli. Pärast sõda lõpetas Tallinna Poeglaste Reaalkooli ja astus 1921. a. TÜ arstiteaduskonda, mille lõpetas 1929. a. Üliõpilasena töötas subassistendina Tartu Naistekliinikus ja pärast lõpetamist ordinaatorina Tallinnas Juhkentali haiglas. 1937. - 1938. a. täiendas Mardna end Eesti Teaduste Akadeemia lähetusega Pariisis, kus töötas Pariisi Arstiteaduse Ülikoolis (L'ecole Medicine) professorite Ch.Laubry, C. Liani, E. Sergent' ja P. Carnot' juures. Pariisist naasmise järel oli ta Tallinna Sõjaväehaigla teraapiaosakonna juhataja ning vabariigi presidendi Konstantin Pätsi raviarst (koos dr. Raukasega). 1939. a. astus Mardna doktorantuuri, kuid ei saanud muutuvate võimude tingimustes seda kraadiks realiseerida. 1940.a. oli ta sanitaarteenistuse kapten. 1941.a. formeeriti ümber ka sõjaväehaigla. Dr. Mardnast sai esialgu garnisoni ambulatooriumi, hiljem Tallinna sidepataljoni arst. 1941.a. arreteeriti L. Mardna Värska suvelaagris ja saadeti tapiga Norilskisse. 58-10 p.1 põhjal karistati teda nõukogudevastase agitatsiooni ja aktiivse osavõtu eest kodusõjast 8aastase vabadusekaotusega tööparanduslaagrites. Seal aitas teda eesti arst dr. Heints, kes võttis ta enda juurde laagrihaiglasse tööle. Kodumaale jäid arstist abikaasa ja kolm poega.

Laagrist vabanenud, jõudis L. Mardna taas kodumaale 13. aprillil 1947. Ta võeti tööle noorema teadusliku töötajana Teaduste Akadeemia Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituuti, kus alustas tööd doktoriväitekirja kallal teemal "Nikotiinhappe mõjust veresuhkrule". Valminud doktoridissertatsioon konfiskeeriti uuel arreteerimisel veebruaris 1949 ja see jäi kaitsmata.

Pärast mitut kuud Tallinna Pagari vanglas saadeti Mardna kui "natsionalistlike vaadetega sotsiaalselt ohtlik isik" tähtajatule asumisele Krasnojarski kraisse, kus sai velskri koha medpunkti juhatajana väikeses Berjozovka külas. Seal töötas L. Mardna südameinfarktini 1950. a. Pärast ravi Suur-Ului rajoonihaiglas jäeti ta sinna tööle rajooni terapeudina. Tagasi Eestisse jõudis ta 1954.a.

Siberi laagrihaiglates tegi dr. Mardna omal käel teaduslikku uurimistööd vangide haiguste ja ravi kohta, töötas läbi tuhatkond haiguslugu, päästis sadu vange näljasurmast. Asumiselt õnnestus tal kaasa tuua oma rohkete arvude, protsentide ja diagrammidega varustatud töö, mis kujutab endast unikaalset süüdistusakti nõukogude sunnitöölaagrite süsteemi kohta. Naasnud Tallinna, töötas doktor Leonhard Mardna esialgu 2. Linnahaiglas ja juba 1956. a. Valitsuse IV Haigla siseosakonnajuhatajana, kus ta töötas pensionile siirdumiseni 1980.a.

Dr. Mardna on avaldanud arvukalt arstiteaduslikke artikleid, juhtinud Tallinna Terapeutide Seltsi tegevust, kuulunud Eesti Terapeutide Seltsi juhatusse. Silmapaistva arstina on tal palju õpilasi, kellele on heldelt oma süvateadmisi jaganud ja aidanud neid headeks arstideks saada. Temast on saanud ka ühe Eesti arstide suguvõsa alusepanijaid, kelle eeskuju on mõjutanud järglaste elukutsevalikut.

L. Mardnast räägiti, et ta vaatas haigele otsa ja ütles ära, mis tal viga on. Võimalik, et aastakümnete pikkuse praktikaga arenes välja eriline intuitsioon, aga vaistule oli lisandunud ka igikestev õppimine. Isegi vana mehena luges ta igal õhtul kodus paar tundi kõige uuemat eriala kirjandust.

Kui L. Mardna teist korda Siberist tagasi tuli, kujunes tema Kreutzwaldi-tänava kodust kunsti- ja kultuuriinimeste kooskäimise koht. Sagedased külalised olid Evald Okas, Richard Uutmaa, kälimees Gustav Ernesaks jt. Palju kunstnikke käis ka Mardnate suvekodus Vääna-Jõesuus.

24. juunil 1982. a. suri dr. L. Mardna kolmanda infarkti tagajärjel ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Leonhard Mardna oli inimene, kelle isikus on kokku sulanud arstikutsumus ja huvi teaduse vastu, võime olla alati kursis kõige uuemaga ning oskus seda kasutada igapäevases ravitöös.

28. mail tähistatakse Tervishoiumuuseumis doktor Leonhard Mardna sajandat sünniaastapäeva temaatilise näituse avamisega. Näitus avatakse kell 14.

MARI-ANN AIMLA