Nartsiss on hinge toit

Ta hõljub kergetel, pilliroogu meenutavatel vartel. Graatsiline, valge, keskosas kuldkollase ja punase bordüüga õis. Äärmiselt elegnatne lill - nartsiss.

Lille teaduslik nimi on Narcissus poeticus. Nime esimene pool tuleneb kreeka verbist narkao, mis tähendab uimastama. Ja tõepoolest - tundlikel inimestel võib tekkida natrsisside lõhnast peavalu.

Nartsissi on ülistanud oma teostes Shakespeare, Poe ja Shelly. Nartsiss oli vene kirjaniku Turgenevi lemmiklill.

Muhamed on öelnud: "Kellel on kaks leiba, müügu üks neist, et osta nartsissiõis, sest leib on keha, nartsiss aga hinge toit."

Roomlaste elus teatakse seda lille Pliniuse kaudu, kes kirjeldab kolme nartsissiliiki. Eriti just kollase nartsissi õitest punusid roomlased pärgi, millega pärjati edukaid sõdalasi. Hiinlaste kodudest ei võinud nartsiss puududa uue aasta pidustustel. Inglismaale jõudis nartsiss 1570. a ja kujunes Elizabethi ajastu moelilleks.

Ida-Preisimaal peeti nartsissi kevade ja õnneliku abielu sümboliks. Noorik võttis mehekoju minnes vanemate aiast kaasa nartsissisibulad, püüdis neid igati hooldada, sest nende ilust olenes abieluõnn.

Nartsiss on rahvameditsiinis talismaniks düsenteeria vastu. Puruks litsutud nartsissilehti kasutati haavade raviks.

Nartsissi ilu ja elegantsi on võimalik imetleda sel aastal veel viivu, siis jumalaga järgmise aastani, samal ajal.

Kuid jäägu seda lille meenutama meile kauges minevikus tekkinud müüt, mis tegi lille nimest üldmõitse - nartsissism tähendab haiglast eneseimetlust.

MARIIS KARMIS