Ekskurss imesse - inimesesse

Et iseennast ja lugejat kehast ja selle talitlustest pisut harida, tegime fotograafiga visiidi Tervishoiumuuseumi (Tallinnas Lai tn. 28/30), kus on alaline väljapanek inimese anatoomiast ja füsioloogiast, suurepärased filmid ja kehalise võimekuse kontrollimise vahendid. Meile valgustas Eesti esimese interaktiivse väljapaneku vahendusel inimkeha sisemist ilu arstiharidusega muuseumitöötaja Annelii Nikitina.

Kas olete pannud tähele meie inimeste nappe teadmisi tervise valdkonnas?

Sageli. Nii oma tutvusringkonnas kui patsientide hulgas. Väärarusaamad ja -ettekujutused oma kehast on vahel uskumatult koomilised. Harva teatakse, kummal pool asetseb isegi nii oluline elund nagu maks. Paljud arvavad, et ühel pool keha jooksevad tuiksooned (mille kaudu südamest väljuv veri mööda keha laiali voolab), teisel pool keha tõmbsooned (viivad verd organitest ja kudedest südame poole). Tegelikult jooksevad nii veenid kui arterid paralleelselt.

Annelii Nikitina: "Teadmatus külvab inimestesse asjata hirmu."

Kas meditsiinihariduseta inimene peaks üldse oma organismi tundma?

Kindlasti peaks. Teadmatus külvab asjatut hirmu. Ülevaade oma keha ehitusest ja tegevusest lubab eristada loomulikku haiguslikust. Ehk aitab mõnel abikaasal lahti mõtestada ka naise tujukust enne mensest. Kui ikka hormoonid muudavad toreda naise emotsionaalselt tasakaalutuks, siis mees vähemalt teab, et nähtus on ajutine.Teadmised hoiaksid ära nii mõnegi tarbetu kiirabiväljakutse.

Alustagem õppust nii, nagu seda igapäevasel tutvustusel teete.

Kõigepealt tutvustame nahka ja naharetseptoreid ning maitsmiselundeid. Külastaja näeb suurendatud keele mulaazi ja sel asetsevaid maitsmisnäsakesi. Muide, staazikad suitsetajad jäävad ca 60-70% eri maitsenüanssidest ilma. Seda seostatakse ka suitsetamise mahajätnute kasvava söögiisuga: taastuvate maitsenäsakestega on neil lõpuks võimalus nautida hõrku maitsemaailma. Nii nagu kõik talitlused vanaduses taandarenema kipuvad, väheneb ka maitsetundlikkus. Kõige kauem on tundlikud keeleotsal asetsevad "magusanäsakesed", sellest ka vanurite magusaisu.

Millest räägib muuseumi ajumulaaz?

Aju koosneb valge- ja hallollusest. Valge osa moodustavad närvirakkude e neuronite pikad jätked, hallolluse aga närvirakkude kehad. Ajus on kindlad kohad, mis suunavad kindla elundi tegevust, näiteks liikumis-, kirjutamis-, lugemis-, haistmis-, nägemiskeskus jne. Aju on närvisüsteemi staap. Närvisüsteemis on 100 miljardit närvirakku ja need ei taastu. Aga pole põhjust karta, neid jätkub lahedasti kõrge eani.

Hingamiselundkond ja veresoonkond on teil väljapanekuna stendidel.

Iga laps ja täiskasvanu saab muuseumis kontrollida oma kopsu mahtu ja võrrelda seda nn keskmise inimese kopsumahuga. 70kilosel inimesel on kopsumaht 3-4 l, meestel suurem kui naistel. Kopsumaht sõltub inimese füüsilisest seisundist, noortel tervetel meessportlastel võib see olla üle 4 l. Suurim maht on puhkpillimängijatel, seda meie aparaat ei näitagi, sest võib ulatuda kuni 10 liitrini. Süda kasvab inimese kasvamisega, lapsel on ta lapse, täiskasvanul täiskasvanu rusika suurune. Lastel, kes kiiresti kasvavad, võib tekkida ebakõla südame ja veresoonte jõudluse ning organismi hapnikuvajaduse vahel, nad kipuvad minestama. Hapnikuga rikastatud arteriaalne veri on helepunane ja purskab suurema haava puhul südame kokkutõmmete ja lõtvumise tõttu võngetena. Venoosne veri, mis südamesse tagasi tuleb, on tume ja voolab haavast ühtlaselt. Eluohtlikum on arteri purunemine. Vere üldkogus on inimesel 5-6 l. Juba 20% (ca 1l) verekaotust põhjustab soki (halvava vapustuse). Nii uskumatu kui see ka tundub, on veresoonte pikkus inimese kehas ca 100 tuhat kilomeetrit.

Mitu lihast inimesel on?

Ligikaudu 400. Naeratusel osaleb näiteks 17 lihast. Kui inimene oma lihaseid mõne haiguse, avarii või lihtsalt laiskuse tagajärjel ei kasuta, hakkavad need kiiresti kõhetuma ja nende kinnituskohad luudele hapraks muutuma. Lihaskond moodustab ca 30-40% inimese kehakaalust.

Kas sina tunned oma armastatud keha?

Luid võib ükshaaval üle lugeda muuseumi kontmehelt e skeletilt, aga küllap on teil seegi arv peas.

Luid on inimesel üle 200, kaasaarvatud keskkõrvas e. trummiõõnes asuvad vasar, alasi ja jalus. Need 3 tillukest luukest juhivad helilained võngetena kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusse.

Söömisest, seedimisest ja ainevahetusest on teil mitu filmi. Tutvugem siis toidu teekonnaga keelelt allapoole.

Seedimine algab juba suust. Kõige kiiremini saab organism hakkama suhkrute lõhustamisega. Veel suuõõnes olles on need osaliselt imendumisvalmis. Siit ka soovitus näljatunde leevendamiseks tükike leiba põske pista või ehmatuse korral suhkruvett juua. Lõhustunud suhkur imendub keelealuste veresoonte kaudu, taastub kehale tarvilik veresuhkru tase ja närvisüsteemi erutus on selleks korraks jälle maandatud.

Pärast neelatamist satub toit söögitorru, see on ca 25 cm pikkune, ja edasi makku. Magu asub vasakul roidekaare all, väikestel lastel kummub see pärast isukat söömist nähtavalt punni. Täiskasvanud meeste õllekõht ei ole väljaveninud magu, vaid rasvapadjand vöö kohal naha all. Vöö ümbermõõt meestel üle 100 ja naistel üle 90 cm suurendab ohtlikult riski haigestuda südameinfarkti. Maos peatub toit 3-4 t, rasvased lihatoidud kauem. Kõige kiiremini lähevad läbi joogid, nende järel piimasaadused. Teravate toitude eest kaitseb magu limaskest. Mao maht oleneb peremehe söögiisust, ulatudes poolest klaasist peaaegu et poole ämbrini. Mao taga vasakul asuvad vereloomeorgan põrn ja risti kõhuõõne tagaseinal kõhunääre. Viimane eraldab 12-sõrmiksoolde fermente rasvade, süsivesikute ja valkude seedimiseks.

Pärast pikka vahepeatust maos liigub toit hoburauakujulisse 12-sõrmiksoolde, millesse eritub juha kaudu kõhunäärmenõret ja maksas valmistatud sappi. Edasi liigub ensüümidega segatud toit peensoolde, kus toimub põhiline imendumine verre. Peensool on 5-7m pikkune ja täidab kõhukoopa ülevalt alla vinklis keerdudena. Kui kõik põhilised toitained on söögiportsjonist imendunud, jääb järele kört, mis suubub jämesoolde. Jämesool (1,5m) tõuseb kroonina paremalt poolt üles, läheb üleval pool naba risti üle kõhu (ristikäärsool) ja alaneva käärsoolena vasakult poolt alla. Jämesool lõpeb pärasoole ja pärakuga.

Kus asub põduravõitu ja tarbetu pimesool?

See asub kohas, kus peensool jämesooleks üle läheb, see on jämesoole kõige laiem umbne osa - all paremas niudeaugus. Sellega on ühenduses ussripik, mis meenutab vihmaussi ja mida rahvas ekslikult pimesooleks kutsub. Ussripik võib väga erineva pikkusega olla (2 - 20 cm).

Mis osa etendab keemialaboriks nimetatud maks?

Maks on keha suurim nääre (ca 1,5 kilo), mis toodab vere hüübimisaineid, valku veretoonuse hoidmiseks ja kuni 1,2 l sappi. Toidu seedimise ajal satub sapp soolde, muul ajal aga koguneb reservuaari - sapipõide. Kui sapipõis on operatsioonil eemaldatud, nõristub pidevalt vähehaaval sappi soolde. Et mitte oma seedesüsteemi üle koormata, peaks selline patsient hoiduma raskesti seeditavatest rasvastest toitudest ning sööma sagedamini, aga vähem korraga. Maksa kahjustavad mitmesugused mürgid, esireas alkohol.

Lihastest ja verest, silmadest ja huultest, südamest rääkimata, lauldakse palju laule. Aga neerudest ei kunagi. Kus need ülitähtsad organid asuvad?

Nimmepiirkonnas, kõhuõõne tagaseinas, teine teisel pool lülisammast. Neeruvaagnast väljub ca 30sm pikkune kusejuha, mis kõhuõõne tagaseinal lülisamba kõrval kusepõide kulgeb. Kusepõis on kuni kolmveerand liitrit mahutav ajutine kusehoidla. Tervishoiumuuseumis on väike väljapanek ka selle kohta, mida võib neerudes ja kusepõies leida kivitõve korral. Inimkeha poolt loodud valusad vääriskivid võivad olla liivpeened, aga ka kanamuna suurused.

Muuseumis saab külastaja ka ettekujutuse, kuidas sünnib inimene.

Räägime rasestumisest kui ka selle vältimise võimalustest tänapäevaste meetoditega. Noortele, kel on ebaregulaarne suguelu, on kondoom kõige sobivam vahend, sest ta hoiab ära nii raseduse kui suguhaigused.

Naissugurakk e munarakk areneb munasarjas ja on suurim keharakk. Meessugurakud e spermatosoidid on munarakust ca 250 tuhat korda väiksemad ja valmivad munandeis. Kui munarakk vabaneb munasarjast ja väljub munajuhasse ning samal ajal satub suguühtel naise tupe kaudu munajuhasse ka seemnerakke, võib toimuda viljastumine. Viljastab ainult üks spermatosoid, kuigi ühe seemnepurske ajal tungib naise organismi kuni 200 miljonit seemnerakku. Kui üks neist suudab läbi munaraku seina tungida, on kõigile ülejäänud piirajaile tee korraga suletud. Mille järgi munarakk endale just selle kosilase valib, ei tea veel keegi maailmas.

Missuguses asendis on loode?

Alguses suvalises asendis. Mida suuremaks kasvab, seda kindlama asendi võtab ja üldiselt pea alaspidi, vaid ca 5% on nn tuhar- või ristiasendis. Laps on loodud sündima pea alaspidi seepärast, et tugev kolju suudab sünnitusteed kergemini lahti lükata kui pehme pepu.

Olla tulem - inimene - mille loovad naise kasin munarakk ja mehe korduvates seemnepursetes vallanduvaist biljoneist spermatosoididest see üksainus, eks ole see suurim ime... Alljärgnevalt aga ekskurss sellesse imesse - inimesse, väljavalitusse ja kordumatusse.

JUTA ÜTS