Peedis on elujõud

Punase peedi head omadused olid teada üle 2000 a tagasi. Vana-Kreeka arstid soovitasid juba tol ajal haigel jõu kiiremaks taastamiseks juua punapeedi mahla. Punapeedi keemiline koostis on väga mitmekesine (süsivesikud, mineraalained, vitamiinid, oblik- ja õunhape). Suure hulga kaaliumi ja magneesiumisoolade sisalduse tõttu soovitati peeti ravitoidus südame ja veresoonkonna haiguste ning kõrgvererõhu tõve korral. Teistest aedviljadest erineb punapeet mangaanhappesoolade kõrge kontsentratsiooni poolest, mil on soodne mõju noore organismi kasvule-arenemisele. Koobalt ja rauasoolad toimivad soodsalt kehvveresuse korral, suhkrud ja orgaanilised happed aktiviseerivad soolte peristaltikat.

Peedist saab valmistada mitmesuguseid suupisteid. Värvi säilitamiseks ja maitse parandamiseks soovitatakse toitude valmistamisel lisada sidrunimahla. Eriti tervislik on värske noore peedi mahl. Noor peet on pehme viljaliha ja meeldiva maitsega, mistõttu võib seda kasutada toiduks ka toorelt peenendatult või riivitult. Salatile võib lisada ka värskeid õunu.

Huvitav on märkida, et vanal ajal tarvitati toiduks peedi lehti ja alles hiljem hakati kasutama viljakeha. Lehtedes on palju askorbiinhapet (vitamiin C), seepärast on otstarbekas tarvitada lehti toiduks eriti kevadel, kui muus toidus C-vitamiini veel vähe on. Lehed sisaldavad ka foolhapet, mis on vajalik normaalseks vereloomeks. Arstide soovituse kohaselt peaks punapeet olema nii täiskasvanute kui ka laste toiduratsioonis aasta ringi.

KALJU PUMBO