Siiruviiruline varaait

Sibul on väga toitev ja tervislik, sisaldades C, B1, B2 vitamiini, A provitamiini, sooli, ensüüme, suhkruid, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda, eeterõlisid ja antibiootilisi aineid. Sibulal on hea ravitoime. Sibulapealsed on vitamiinide poolest väärtuslikumad kui mugul, kuna sisaldavad rohkesti C-vitamiini ka talvel-kevadel ajatatuna, 80-100 g sibulapealseis annab päevase C-vitamiini koguse.

Hinnatavad on nii mugulas kui ka pealsetes leiduvad väävlit sisaldavad eeterlikud õlid, mis ergutavad maomahla ja seedefermentide eritumist, seega soodustavad seedimist. Sibulal on ka veresuhkrut vähendav toime, sobides suhkruhaigetele. Samuti on sibulale omistatud kolesterooli ja vererõhku alandavat toimet.

Rahvameditsiinis kasutatakse sibulat paljude tõbede ravimisel. Toore sibula sagedane nuusutamine kergendab ja ravib nohu. Köha puhul soovitatakse sibulaviilud katta suhkruga, lasta 6-8 t seista ja siis eraldunud siirupit sisse võtta. Kolm kuni viis supilusikatäit kuuma sibulasiirupit päevas on hea rohi külmetushaiguste vastu. Päevas 3- 4 tl sibulamahla meega ravib hingelduse ja raske hingamise korral, parandab seedimist, hoiab kõhu korras ning ravib kõhuvalu. Viimase puhul aitab sibulatinktuur, milles on 1 osa sibulat ja 4 osa piiritust või kanget viina, võetakse 20 tilka korraga 3-4 korda päevas. Põletushaavade või haavamädaniku vastu saame jällegi sibulast abi: värske toores sibul hõõruda pudruks ja asetada haigele kohale. Küpsetatud või toores sibul aitab kaelavalude korral ning on hea kangetele ja külmasaanud liigestele.Tðehhi arst Ian Cermy kinnitas juba 15.-16. sajandil, et ka sibula tarvitamine takistab juuste väljalangemist.

KALJU PUMBO