Heli Kaare Tallinnast küsib, millest lähtuda tervislikul toitumisel. Talle vastab toitlustusspetsialist Aive Luigela.

Tervislikult toituda on küllaltki raske, kuna organismile vajalikke toitaineid on üle 40, iga toiduaine toitainete sisaldus on erinev.

Enamik inimesi peab dieedi nõuetest ja üldse loodusravi nõuetest kinni ainult niikaua, kuni vaevused on kadunud, samal ajal aga teame, et ravi dieedi ja ravimtaimede abil või tervisliku eluviisiga on pikaldane ja vahel kulub kuid, enne kui ilmnevad esimesed positiivsed tulemused. Tõdeme sedagi, et ebaõige toitumine pikema aja vältel võib esile kutsuda nii vaimse kui ka füüsilise töövõime languse ning võib olla paljude haiguste otsene põhjus.

Tervislikult peame toituma igapäevaselt, mitte ainult haiguse korral, tegema seda teadlikult. Kipume tihti unustama vana tõe: süüakse selleks, et elada, mitte ei elata selleks, et süüa. Selle nimel tahangi nõu anda.

Lõhe grillimine võtab jumet.

Toiduainete valikul peame teadma, et mitte kõik toidus sisalduvad ained ei lõhustu ega imendu soolestikus täielikult. Lihatoidud seeduvad 40-70% ja sedagi ainult taimse toidu lisamisel. Tihti liha roiskub seedekulglas enne, kui jõuab ära seedida. Ei taha sellega öelda, et kasvav organism ja raske füüsilise töö tegija ei peaks liha sööma. Lihatoidule tuleb valida üksnes õiged lisandid, mis aitaks paremini seeduda ja valida tervislikum, organismile vastuvõetavam toidu valmistamise viis, so keetmine ja hautamine. Toit peab olema mitmekülgne, et varustada organismi kõigi vajalike vitamiinide, süsivesikute, mikroelementide, rasvade jt. toitainetega. Ühe või mitme aine menüüst välja jätmine nädalate kaupa võib tekitada kehas palju füüsilisi muutusi.

Pikk eluiga sõltub paljuski sellest, kuidas söögikordades toiduained omavahel tasakaalustuvad. Suhete rikkumise tulemuseks on haigused.

Inimkeha peab mitte üksnes iga päev, vaid iga söögikorraga saama mitmekesist toitu. Peame teadma ka koguseliselt, kui palju süüa võime. Soolestik töötab välja ju hormoone, mis juhivad seedimise rütme ja hoiavad ülal organismi toonust. Kui soolestik üle koormatakse, kannatab ka mälu. Inimene muutub ärrituvaks ümbritseva suhtes või vastupidi - tekib loid-väsinud hoiak. Hoiduda tuleb täiskõhutundest. Täiskõhutunne saabub meile iseenesest pärast toidu mõningast seedumist ca 20-30 min järel.

Paljud piirduvad piima ja piimasaaduste kasutamisega. Kuid mida teevad need, kes ei talu piima (-saadusi). Füüsilise töö tegijad, vaimse pingegatöötajad ning arenev organism ei tohoks üksnes piimaga valgu vajadust katta.

Appi tuleb kala, kui üks ideaalsemaid dieettoiduaineid. Suhteliselt kalorivaene, vitamiinide ja mineraalainete kogum on kergelt seeditav ja ideaalse valgulise kooslusega.

Need, kes pole harjunud kala sööma või teevad seda harva, võiks just nüüd ja praegu end käsile võtta, et tarbida ideaalne kogus iga päev. Tänaseni on maakeral kohti, kus kala on peamine toit ja inimesed on tervemad kui meie. Näiteks eskimod, kes kunagi infarkti ei haigestu või vahemere rahvad, kes haigestuvad vähki üsna harva.

Peamine põhjus on teadlaste arvates kala rasvases lihas leiduvas Omega-3 rasvhappes. Viimane muudab veresooned elastseks, kaitseb südant, toob organismist välja üleliigse kolesterooli, hoiab vere "vedelana" jne. Kalaliha on kergelt seeditav, sisaldab vähe kaloreid, mistõttu on tal eelis liha ees (sealiha seedub 35-45%, vasikaliha 60%, lambaliha 60-70%). Loomsed rasvad (va. kalarasv) saavad tihti haiguste allikaks, organismi tekib vabu puriine. Podagra ja reumahaigete toidus peaks liha asendama kalaga.

AIVE LUIGELA