Kadri V. Viljandist küsib, kas on olemas ohutut alkoholi kogust, mis on lubatud rasedale naisele. Pakume lugemiseks Saima Mae refereeringut, mis on koostatud CMAJ, AJN, BMJ ja Sigvardssoni "Rohkem kui linnuteed" põhjal.

Arstid teavad, et ei ole ja on seetõttu seisukohal, et raseduse ajal tuleks alkohoolsetest jookidest täielikult loobuda. Isegi üks drink päevas võib põhjustada lootekahjustusi. Kõige raskemate tagajärgedega lootele on alkoholist tingitud nn. fetaalalkoholisündroom (lad. k. fetus - sünnitus, ihuvili) (FAS). Seda iseloomustavad nii sünnieelne kui -järgne kasvupeetus, kesknärvisüsteemi häired vaimse arengu peetusega, siseelundite ja luustiku arenguhäired, iseloomulik näokuju ja pisipealisus. Loote arenevas ajus hävivad alkoholi toimel miljonid närvirakud ja ajumass jääb neil lastel väikeseks, mis tingibki eelpoolnimetatud häireid ja muutusi. Eriti ohtlikuks lapse suhtes peetakse alkoholi tarbimist raseduse varajases staadiumis.

Raamatus "Enam kui linnuteed" kirjeldab Sören Sigvardsson üksikasjalikult ja arusaadavalt alkoholi toimet lootele. Saame teada, et esimese 8-10 nädala jooksul, st enne kui ema oma rasedusest teadlikuks saab, on loode eriti tundlik. Kui rase naine joob alkoholi, satub see kergesti platsentasse ja sealt otse loote vereringesse. Ka on kindlaks tehtud, et loode omastab kiiresti suurema alkoholi kontsentratsiooni kui ema. Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja seetõttu on ta kaua purjus. Loode eritab alkoholi lootevette, kuid saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui see täielikult lõhustub.

1997.a avaldati tulemused (Olson HC jt.) 464 lapse kohta, keda jälgiti nende sünnist kuni 14 eluaastani. Leiti, et mida rohkem oli ema raseduse ajal alkoholi tarvitanud, seda tugevamini väljendusid lapsel õpiraskused ja käitumishäired - antisotsiaalne käitumine, narkootiliste ainete tarvitamine, negativism ja impulsiivsus. Lapsed olid rahutud, ärritusid kergesti, neil oli raske keskenduda. Kahjulik toime järglasele ilmnes ka sel juhul, kui ema jõi nö ainult seltskonnas. Sealjuures iseloomustasid naised oma joomisharjumusi kui keskmiselt üks drink päevas enne rasedusest teadasaamist ja vähem kui pool drinki päevas raseduse ajal.

1999.a. avaldati USA andmetele tuginedes (Jacobson JL. jt.) uurimus, kus leiti, et mõõdukas koguses alkoholi joomine raseduse ajal põhjustab laste kasvupeetust ja vaimset mahajäämust ning käitumishäireid. Need probleemid on sarnased fetaalalkoholisündroomiga laste omadele, kuigi on vähem väljendunud. Leiti, et mõõdukas joomine avaldab tugevamat toimet lapse arengule siis, kui ema raseduse ajal joob alkoholi mitu korda päevas. Sama koguse joomine mitme päeva jooksul ühe-kahe dringina leiti olevat vähem kahjulik. Samuti väidab dr. Nanson Kanadast oma teemakohases artiklis 1997.a, et on välja selgitatud: kui juua 5 või enam drinki ühe sündmuse puhul, on see lootele palju kahjulikum kui sama koguse alkoholi joomine mitme päeva jooksul.

Teismeliste 12-18aastaste rasedate (keskmine vanus 16,3 a.) alkoholi joomise tagajärgedest järeltulijatele avaldati tulemused 1999.a Pittsburghi Ülikooli Psühhiaatria osakonna teadlaste poolt. Uuringu tulemused viitasid loote kasvupeetusele ja APGAR' i seisundihinnete langusele. Tegemist on hindamissüsteemiga (0-10), millega südame löögisageduse, hingamise, lihaspinge, erutuvuse ja nahavärvuse alusel hinnatakse vastsündinu tervislikku seisundit.

Kahjuks viitavad mitmed uurimused rasedate naiste alkoholitarbimise suurenemisele. Näiteks USAs läbiviidud küsitlus sagedase alkoholi tarbimise kohta raseduse ajal (7 või enam drinki nädalas või 5 või enam drinki ühe sündmuse puhul) viitas selle 4,4kordsele kasvule 1995.a võrreldes 1991. a.

Ka FAS esinemissagedus on vastavalt USAs 1993.a võrreldes 1979.a 10 000 sünni kohta tõusnud enam kui 6 korda. See arv võib olla tegelikult veelgi suurem, sest siia lisanduvad need lapsed, kelle füüsiline ja vaimne mahajäämus ei avaldu mitte kohe peale sündi vaid hilisemas lapseeas.

Olukorra teeb keerulisemaks see, et ohtra alkoholipruukimisega pummeldamisele järgnenud rasedus on enamasti olnud soovimatu ja vahel seksuaalse vägivalla tulemus. Edasi jätkub nüüd alkoholi joomine raseduse ajal kui emotsionaalsest pingest vabanemise vahend.

1998.a avaldasid Taani teadlased tulemused uuringust alkoholi toimest viljastumisvõimele. Jälgiti 430 esmakordselt rasestuda soovivate 20-35aastaste noorte inimeste paari. Tunnistades küll edasiste uuringute vajadust selles suunas, järeldasid teadlased antud juhul, et alkoholi tarbimine põhjustab viljastumisvõime langust. Seda isegi siis, kui naine võtab nädalas 5 või vähem napsu.

Arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele on tõsiseks ja keeruliseks probleemiks välja selgitada need naised, kel on kalduvus ohtralt alkoholi pruukida ja kes seetõttu on riskigrupis kas vahetult enne rasestumist või raseduse ajal.

SAIMA MAE