MÕTISKLUS
Põrutav uudisüllatus vanas tööstusmoolokis

Üllatusi on ellu vaja, häid üllatusi muidugi kõige rohkem. Sain jah äsja hea üllatuse võrra rikkamaks, kui läksin piidlema vana tselluloosi- ja paberikombinaadi müüride vahel tegutsevat lauatennise- ja sulgpallisaali, mis linnas leviva jutu põhjal pidavat olema õdus ja vahva.

Oli küll õdus ja vahva, kuid üllatus tuli mujalt. Selgus, et lauatennis ja sulgpall on alles asjade algus, vana tööstusmooloki müüride vahele kasvab hoopis mitmekesine tervisekeskus, millest seni olnud vähe sisulist kuulda. Avalikkust on rohkem peibutatud sealsamas vanade müüride vahel peetavate muusika- ja teiste alternatiivüritustega - kultuuurikujundajad otsivadki just niisuguseid iselaadseid kohti, et midagi teistsugust välja pakkuda.

Nüüd võiks ju mõtiskleda, mis kõik vanade müüride vahele lähiajal kerkida võiks ja kui hea paik seal kehakarastajatele tekiks, kuid sel pole mõtet. Tegijad mehed on kõik juba läbi mõelnud, andke vaid aega.

Mis on ja mis siis tuleb? Kas tekib midagi samasugust nagu Keila Tervisekeskuses, kus ujulale, mullivannidele ja saunadele lisanduvad sügiseks jõu-, aeroobika-, keegli- ja sportmängude saalid? Tekib, kuid mitte ainult.

Üksuse direktor Magnar Bergmann näeb asjade seisu ja sündmuste edasist kulgu nii: "Paari aasta pärast muutub siin kindlasti tundmatuseni. Mullu oktoobris valmisid lauatennise- ja sulgpalliruumid, nüüd avame ametlikult ka Eesti moodsaima, kaheksa rajaga keeglisaali. Siis saunamaailma ja veekompleksi - sellega tahame algust teha juba selle aasta sügisel. Üritame teha tervise- ja vaba aja keskuse." Kuhu kuuluvad ka nõelravi, juuksurid, massaaþ, jõusaalid...

Äkki on keegliradu juba üleliia ja need ei tasu ära? Bergmann teab, et üsna palju on Tallinnas tehtud küll bowlinguradasid, kuid need, mis nüüd tema juures avatakse, on klassikalised sportkeeglirajad, pealegi hetkel Eestis parimad. "Tallinnas rohkem peale Linnahalli ei ole, seal ehitati need kaheksakümnendatel ja on üsna amortiseerunud ja vanad. Need, kes sportkeegliga aastat kümme-viisteist Linnahalli aegadest tegelenud, on nüüd jälle uuesti välja tulnud. Näevad, et siin on ruumi rohkem - on avarust, mugavusi. Keegel on bowlingust natuke erinev mäng, keegel on rohkem sportlik."

Vanas tööstusmoolokis paiknevad ruumid kõledaks ei jäävat, sest sisekujundajad-arhitektid, kes üürivad välja ehitatud pindasid, töötavad hommikust õhtuni just selle kallal, kuidas maja mõistlikult sisustada.

Lauatennis ja sulgpall käivad, keegel alustab, muu kasvab peale nagu rahakott parajasti lubab. Bergmann ütleb, et tulevikuplaane on igasuguseid, sõltub ka sellest, kuidas rahvas pakutava omaks võtab. "Koha poolest on kõik hea - ikkagi Tallinna väravad, maanteede ristumiskohad, suured Sikupilli keskused on siin vastas...Juba peab hakkama mõtlema parkimise peale, kuigi siin on suured parklad. Kui kompleks kunagi täismahus tööle saab, siis jääb väheseks," mõlgutab Bergmann.

Äkki kujuneb võrsuvast tervisekeskusest rikaste kokkusaamise koht, kuhu vaesema kukruga inimestel pole asja? Bergmann nii ei arva: "Põhimõtteliselt on meil üsnagi paindlik hinnapoliitika. Hinnaga ei tahaks küll kedagi ära peletada."

Mis siis viga, siis ju hästi!

URMAS ESLON, ajakirjanik