Lõputu laul: inimene lõhub unelmate piirid

Hooaeg pole õiget hoogu saanud, kuid juba on uuenenud maailmarekord kümnevõistluses ja naiste teivashüppes, põrmustatud on Euroopa rekord naiste teivashüppes, Eesti rekord naiste odaviskes.

Rekordid purunevad erinevatel tasanditel vaatamata sellele, et räägitakse mingitest piiridest. Eriti mõjusad on tulemused, mis lõhuvad unelmate piire ja avavad uusi väljavaateid. Tänavu on purunenud üks selline piir - tðehh Roman Ðebrle kogus Götzise kümnevõistluses esimesena uue punktitabeli järgi rohkem kui 9000 punkti - 9026. Asjade algus, sest atleedid ajastavad vormi MMiks (3.-12. augustini Edmontonis) ja järgnevateks GP sarja etappideks, kus jagatakse heldelt raha ja kus tehakse rekordeid.

Rekordid on ainult esialgu müstilised

Rekorditega on paradoksaalne olukord - nad on ainult esialgu, omas ajas, veidi müstilise värvinguga. Kuni ühel päeval kordab keegi uus jünger tehtut ja vallandab laviini. Enamjaolt toimub kõik pidevalt, ajavoog ei peatu, inimene lõhub ühe piiri teise järel, kuigi mõni erandlik rekord peab vastu ka paar aastakümmet.

Maailma kiireim meesvälejalg Maurice Greene on tänavu kihutanud 100 m 9,91ga.

Praegustest jõustikurekorditest tunduvad raskesti uuendatavana tänavu viimast hooaega võistleva Michael Johnsoni 200 m 19,32, Kevin Youngi 400 m tõkete 46,78, Sergei Bubka teivashüppe 6.14, Randy Barnesi kuulitõuke 23.12, Juri Sedõhhi vasaraheite 86.74... Kuid kunagi langevad ka need tulemused.

Naistel on kaua püsinud rekordeid rohkem ja neid seostatakse jõulisemalt dopinguga. Kahtlusi on avaldatud Florence Joyner-Griffithi 100 m 10,49 (1988), 200 m 21,34 (1988) , Marita Kochi 400 m 47,60 (1985), Jarmila Kratochvilova 800 m 1.53,28 (1983), Natalja Lissovskaja kuulitõuke 22.63 (1987), Gabriele Reinschi kettaheite 76.80 (1988) ... MRide kohta.

Viimaste hooaegade tulemusi silmas pidades on neid ületada raske, kuid küll kord uuendatakse needki, kuigi on pakutud, et "kahtlased" rekordid tuleks kustutada ja uus algus nullist välja kuulutada.

Pöörane esiletung naiste teivashüppes

Mõned alad seisavad, teised edenevad hoogsalt. Seisakut pole hetkel kümnevõistluses, tipp tiheneb kesk- ja pikamaajooksudes, tormiline areng käib naiste teivashüppes.

Naiste teivashüppes on viimasel viiel aastal tippu lennanud üha uued naised. Mullu suvel uuendas 4.63ga MRi ameeriklanna Stacy Dragila. Siis ei osatud arvata, et sama naine jõuab vähem kui aastaga 4.81ni. Seda ta äsja tegi ja paiskas esimest korda avalikkuseni arusaama, et naisterahvale on ka 5.00 kontimööda.

On siis tõesti võimalik, et maailma parimad naishüppajad võiksid konkureerida isegi Erki Noolega?

Võivad, mingil määral küll. Naised on osavad, painduvad, püüdlikud, ja teibad valmistatakse täpselt nende jõudu, ilmaolusid ja eripära arvestades. Naistel on tekkinud vägev konkurents ja nende kauneid hüppeid suurtel kõrgustel saadab tohutu publikuhuvi. Suhteliselt uuel alal on võimalik veidi kergemini rekordeid uuendada, iga rekord aga, mis kasvõi sentimeetriga eelmise ületab, toob sisse ka rahalisa... Nii et - miks mitte.

Masinavärk töötab, kuigi doping pärsib

Dopingukontrolli tõhustamisest põhjustet seisakud on mõnel alal ilmsed - eriti kuulis, kettas, vasaras - , patustajaid on tabatud teisteltki aladelt, kuid üleüldine edasiminek toimub. Kergejõustik ei saa otsa ega ole seni vajanud ka sellist põhimõtteliselt uut seisukohavõttu nagu tõstmises, kus ala päästmiseks ei nähtud muud teed, kui uute kaalukategooriate kehtestamine ja rekorditega alustamine nullist.

Atleetide tegemisi ja tulemusi pärsib hirm langeda dopingupatustajaks, sest dopingupüüdjate haare kasvab, kuid atleedid ei taltu, nad püüdlevad edasi.

Püüdlevad ka patustajad, kuid masinavärk atleetide ümber meelitab ja töötab täistuuridel - tippsport on täis emotsioone, naudinguid, kohtumisi ja maailma nägemist, sellest on raske ära öelda. Liiatigi kui lisanduvad raha ja võimalus olla avaliku elu tegelasena hulkade meeltes ja jutuks. Ahvatlev võimalus, mis paneb end tõstama. Ja ühe osa riskima.

Pärapõrgust ilmub endiselt looduslapsi

Rekordite suunas tõukavad inimest erinevad jõud. Tung rekordite suunas ei lõpe ka seetõttu, et auhinnaraha kasvab. Kergejõustik ei ole auhinnarahadelt võrreldav golfi, vormel 1, NBA, NHL, kriketi ega tennisega, kuid ka sekundite ja sentimeetritega mõõdetavas jõustikus kasvab raha hulk. Kaua ei jagatud tiitlivõistlustel raha, MMidel pärjati uusi maailmameistreid Mercedeste ja medalitega, nüüd on hakatud edukaid ka rahaga kostitama.

Teine lugu on olnud GP sarjaga ja seal uuendatud rekorditega - iga õnnestumine on priskelt kinni makstud. Jutt on sadadest tuhandetest dollaritest, aga ka kullakamakatest.

Arengut soodustab muugi. Jalatseid tehakse ühele või teisele tipule eritellimusel ja ainult talle, (Johnsoni imenaelikud, Boldoni spetsiaalsed 200 m kurvikingad...), ka teibad ja muu varustus on teaduse viimane sõna, rajakatete kallal käib pidev töö, kurja dopingu kõrvale ilmub üha uusi ja hetkel lubatud taastumisvahendeid ja turguteid, heitjad otsivad tuulekodasid, mitmevõistlejad kogunevad rahulikesse inkubaatoritingimustesse, kus teiste alade tegijad ei sega... Ka metoodika areneb ja endiselt ilmub "pärapõrgust" areenile looduslapsi, kellele sport ainuke enesetõestamise võimalus.

Rekordite sünd eeldab paljude asjaolude kokkusattumist, kuid - annet ennast peab ikka ka olema.

URMAS ESLON