Ravimtaimede kogumisaeg

Ravimtaimi korjatakse varakevadest hilissügiseni, kuid kõige levinumaid just südasuvel juulis, kui õitsevad pune, liivatee, naistepuna, kummel, raudrohi, saialill jt.

Ei tohi unustada, et korjata võib ainult neid taimi, mida tunnete ning ainult õigel korjeajal. Korjata tuleb terveid taimi puhtast loodusest (mitte mingil juhul suurte teede äärest, linnast, tööstuse lähedalt või kemikaalidega töödeldud põllumaalt). Ühest ja samast kohast ei tohiks ka kõiki ravimtaimi ära noppida, hoiduma peaks röövkorjamisest. Korjata ei tohi looduskaitse all olevaid taimi. Pole ka mingisugust vajadust koju tarida suuri sülemeid ravimtaimi, rebida neid välja koos juurtega. Selleks, et ravida mitmesuguseid vaevusi, aitab ka väikesest kogusest.

Juulis ära unusta saialille korjata.

Ravimtaimi korjatakse päikeselise ilmaga ja pärast kaste kadumist, niisked taimed riknevad kuivatamisel kergemini. Võimalikult kiiresti pärast korjamist panna taimed kuivama. Kuivatada varjulises, kuid õhurikkas ja tolmuvabas keskkonnas. Hästi kuivatatud taimedel säilib loomulik värvus ning neid võib hoida järgmise saagini õhukindlas nõus.

Külmetushaiguste ja köha vastu aitab pune ja liivatee. Naistepuna on üks vanemaid arstirohte, mille tee ja leotis on põletikuvastase ja antiseptilise toimega ja rahvasuus kutsutakse naistepuna rohuks 99 haiguse vastu.

Hea, kui kodus oleks talveks varutud pärnaõisi, vereurmarohtu, nurmenukuõisi, kalmusejuurt, piparmünti, leesikalehti, kuivatatud metsmaasikaid, vaarikavarsi, lodjapuu- ja kibuvitsamarju ning teisi metsa- ja aasaande. Kuigi viimasel ajal on apteekidest ravimtaimi saada, on kõige paremad siiski need, mis on ikka kindlalt tuntud ja oma käega puhtast loodusest korjatud.

KALJU PUMBO