Aias varitseb allergia

Praegu on allergikutel paras aeg vaadata oma aeda ja läbi mõelda, kas seal on taimi, mis allergiat põhjustavad. Pakume abiks järgneva loetelu taimedest, mis põhjustavad allergiat harvemini ja neist, mis seda sagedamini esile kutsuvad.

Harvemini:
õunapuu, asalea, kirss, kontpuu, hibisk, magnoolia, roosid, kilbirohi, begooniad, kaktused, elulõng, kurekell, krookused, nartsissid, daaliad, kirikakrad, priimulad, geraanium, hosta, hüatsint, hortensia, iiris, liiliad, sirel, petuunia, floks, salvei, lõvilõug, tulp, päevalill, raudürt.

Sagedamini:
lepp, saar, haab, pöök, kask, seeder, küpress, jalakas, hikkoripuu, kadakalaadsed võõrliigid, vaher, mooruspuu, tamm, paju, pappel, sõrmrohi, timut, maarjahein, valge kastehein, hanemalts, ambroosia, ohakad.

Õietolmuallergia puhul tasub kanda aias töötades maski ja rohimisel kinnast. Aiariided katsuge jätta väljapoole eluruume. Konsulteerige allergoloogiga, millised ravimid peaksid kodus varuks olema. Kui kahtlustate mõnd kindlat taime allergianähtude põhjustajana, rääkige allergoloogiga, kas saaks teha testi. Kui test teie kahtlusi kinnitab, siis ei tasu kohe puid juurima hakata - aga uute taimede istutamisel tasuks allergiaohule mõelda küll.

The American Academy of Allergy, Asthma and Immunology (AAAAI)

Kommentaar allergoloog dr MAIE LAANISTELT.

Eestimaal kasvavatest taimedest tekitavad enim allergiat lepp, kask, paju, maltsalised, ohakad, kõrrelised, puju (maarjahein, rukis, aruhein).

Samuti ei saa Ameerikas kasvavate taimede kohta väita, et nad ei tekita üldse allergiat. Pigem võiks väita, et nende õietolm ei tekita allergiat. Kuivade ilmade ja tuulega jõuab meieni ka mõningate eksootiliste taimede õietolm nagu näiteks Kaspia mere ääres kasvavalt ambroosialt. Mingil moel pidurdavad siinset õietolmu allergiat vihmased ja niisked ilmad. Päris nii ei saa toimida, et kui inimene arvab, et tal on allergia ja ta läheb ise allergiatesti tegema. Praegune süsteem näeb ette, et esmalt tuleb minna perearsti juurde, kes suunab edasi allergoloogi juurde. Allergoloog teeb enamasti järeldused patsiendiga vesteldes. Test on vaid üks osa haiguse väljaselgitamisel. 90 % diagnoosist paneme vestlusel haigega. Positiivne testitulemus on vaid diagnoosi kinnitus.

Kui inimene tunneb, et miski tekitab allergiat, siis tuleks abi otsida apteegist ja haigus lihtsalt alla suruda. Asi on selles, et ägedas staadiumis ei saa allergikut uurida ega teste teha. Tuleb oodata sügiseni, kui õietolmu aeg läbi.

Kuidas tunda ära õietolmuallergiat? Enamasti nohu, silmade vesistamise, ka köha, harvem naha sügeluse ja seedehäirete järgi. Suvel, kui perearsti juurde ei pääse, tuleks abi otsida apteegist. Müügil olevatest käsimüügiravimitest sobivad Claritine ja Zyrtec. Need, kes on seni piineldes aiatöid teinud, peaksid siiski oma tervisele mõtlema ja kohandama elu vastavalt sellele.

Täpsem informatsioon õietolmuteadetest aadressil: www.allergialiit.ee

Nõuandetelefon 05069896 iga päev kl. 8 -20.

KRISTA KÕRVITS