Hapuoblikas on hapu maitsega

Hapuoblikas (Rumex acetosa) on 30-100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim tatraliste sugukonnast. Vars on ülaosast harunenud, lehed noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised, hapu maitsega. Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas. Õitseb juunist augustini. Kasvab kõikjal metsikuna niitudel, teeservadel, kraavikallastel, jõe- ja järvekallastel. Kultuurtaimena kasvatatakse euroopa aladel, vähem eesti aedades.

Oma meeldiva hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse teda kasutada toorena, värskena. Samas võib teda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada.

Bioaktiivsete ainete sisaldus

Eeskätt kasutatakse lehti, mis sisaldavad enim C-vitamiini - 40-150 mg/%, kuid väärtus seisneb ka B1, B2, K, PP vitamiinide sisalduses. Karotiini on 2-3,5 mg%, õunhapet, rohkesti rauda, kaltsiumi ja vaba oblikhapet, suhkruid jm ainete poolest on samuti tuntud. Vähemal määral leidub naatriumi, kaaliumi, fosforit, magneesiumi, vaske, tsinki, niklit, strontsiumi, eeterlikke õlisid. Oma populaarsuse on võitnud ta toidutaimena aga ka ravimina.

Ehkki hapuoblikas kasvab rohkem kõikjal metsikuna, on need taimed aiapeenral.

Oblikas ravimina

Ravimina kasutatakse eeskätt lehti ja juuri. Rahvameditsiinis kasutatakse oblikamahla sappi ajava vahendina. Seda võetakse sisse 3 korda päevas, 1 supilusikatäis enne sööki. Oblikas on populaarne samuti südame orgaaniliste kahjustuste korral. Tal on haavu parandav ja verepeetust soodustav toime. Tuntud on ta ka antiseptilise vahendina. Soovitatav kasutada avitaminoosil, päraku verejooksul, värskete haavade ja angiini ravil. Hapuoblikas parandab söögiisu ja ergutab seedimist, on verd puhastava toimega ja kergelt lahtistav. Ei tohi tarvitada neeruhaiguste, kõhulahtisuse ja podagra korral.

Hapuoblika ülemäärane kasutamine võib aga põhjustada oblikhappesoolade ilmumist uriini ja tekitada neeru- ja põiekive. Ettevaatlik peab olema ka mao- ja kasteistsõrmiku haavandite korral. Droogiks korjatakse tervet taime õitseaja algul, seemneid nende valmides. Seemneid kasutatakse seedehäiretel ja usside väljutamiseks (lastel).

Kollatõve ja maksahaigusel soovitatakse mahla koos veiniga, sama on kergenduseks ka menstruatsioonil. Mahla võib peavalu puhul nii sisse võtta kui ka määrida meelekohtadele.

Miks ei tohi liialdada hapuoblika kui ravimiga? Eeskätt oblikhappe sisalduse tõttu. Viimane reageerides kaltsiumiga moodustab taim- ja loomorganismides oblikhappe sooli - oksalaate. Esiteks võib organismis tekkida kaltsiumi puudus või häired kaltsiumiainevahetuses ja teiseks tekitada ka neerukive.

Kuivatatult võib valmistada teed, samas kuivatamine on tunduvalt vähendanud ka oblikhappe sisaldust. Nii võib külmetuse ja angiini puhul kasutada kurgu desinfitseerimiseks, päeva jooksul pidevaks loputamiseks ja kuristamiseks teed, mis on valmistatud 3 spl lehtedest 500 ml keeva vee kohta (lasta tõmmata 2 tundi).

Kui on tegemist päraku veritsemisega (ka soolte veritsemisel), siis valmistatakse tõmmis juurtest (1 spl/300 ml kuuma vee kohta, 5 min keeta), mida võetakse päeva jooksul, 1 spl korraga.

Hapuoblikas toiduks

Teda on võimalik kasutada kui maitsetaime, kuid rohkemal hulgal kasutatakse suppides, salatites, pirukatäidistes. Suurema koguse kasutamisel tuleks neid balanðeerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et eemaldada liigset oblikhapet. Supi valmistamisel võib kasutada ka pestud munakoort, mis seob oblikhapet (pärast välja võtta). Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort.

Hapuoblika supp omletiga

2 spl sepikujahu või nisukliisid, 1 l lihapuljongit, 40 g võid, 200-300 g oblikat, soola, pipart, 4 spl hapukoort, 2 muna, 2 spl piima.

Sepikujahu röstitakse kuival pannil, lastakse jahtuda ja lisatakse puljong. Keedetakse 15 min, 30 g võid sulatatakse, lisatakse pestud ja nõrutatud oblikad, hautatakse kuni nad on kokku tõmbunud, soovi korral püreestatakse ja lisatakse supile. maitsestatakse soola, pipra ja koorega. Munadest, piimast ja ülejäänud võist valmistatakse omlett, lõigatakse ribadeks ja lisatakse supile.

Oblika lehti võib lisada kohupiimale, rohelistele salatitele, kastmetele ja suppidele. Noortest lehtedest valmistatakse oblikasalatit ja -suppi, hautatakse koos valge peakapsa või spinatiga. Sobib hästi koos teiste varakevadiste maitsetaimede - murulaugu, tilli, peterselli, kurgirohu, estragoni, leesputke ja aedharaputkega.

Oblikat võib lisada kõikidesse köögivilja hautistesse, mille maitsestamiseks sobib küüslauk ja till.

Oblikasalat

50 g oblikalehti (ka spinatit võib lisada), 30 g arahiisi- või kreekapähkleid, 15 g mett, 1 spl õli.

Osa oblikast peenestatakse, segatakse pähklite, mee ja õliga, teisest osast jäetakse lehed terveks salati kaunistamiseks või peenestatud salati alusena.

Salat on dieettoiduks sooltehädadel ja hemorroidide korral. loomulikult sobib ta tervele inimesele, tõstab söögiisu ja parandab vereloomet.

Kindlasti võiks oblikat konserveerida soolaka vesilahusega, äädikat pole vaja lisada, oblikhape on ise konservant.

AIVE LUIGELA