 |
||
 |
NÄED SA
Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebustega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. See väide põhineb Müncheni ja Dresdeni teadlaste kollektiivsel uurimusel "Depressioon 2000". Küsitleti kirjalikult umbes 15000 patsienti nende hingeliste probleemide kohta. Resultaat: umbes 11 % olid tänapäevaste meditsiiniterminite järgi depressiivsed. Ainult veidi rohkem kui igal teisel patsiendil tegid arstid kindlaks psüühilised häired. Vastavalt uurimusele ei saanud 40 % depressiooninähtudega patsienti õiget ravi. Uurimuse korraldaja, prof Hans - Ullrich Wittchen kahetses, et arstid ei võta depressioonidiagnoosi alati piisavalt tõsiselt. Depressioonitunnused jäävad sageli avastamata eriti noorte meeste puhul. Põhjused olevat väidetavas ajapuuduses ja selles, et ühes arsti praksises tuleb keskmiselt päeva jooksul ravida 68 patsienti. Enamik patsiente kaebab muidugi ainult unehäirete, kontsentratsioonivõime languse ja kurnatuse üle. Seejuures vaikitakse sageli maha arsti jaoks olulised depressioonitunnused nagu hirm, masendus ja pessimism. GUDRUN RAIG,
|
|
| NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele | ||
 |
||
UUS hind otsekorraldusega tellijatele! Aeg on Terviseleht ära tellida Terviseleht on Facebookis Pakume tööd Varjatud toidutalumatuse artiklid Sõlmi otsekorraldusleping! UUS HIND |
||
 |
||
 |
||
| Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud? | ||