ILM
Suvi pakub nii armu kui hirmu

Seitsmevenna päev (10. juuli) on ilmaennustajate sõnul üks suve murdepunkte, mille järgi eelolevat ilma ennustada.

Ilma ennustamisel tuleb jälgida, milline oli kliima mõned päevad enne ja pärast 10. juulit. Tänavu tekkis seitsmevennapäeva hommikul kõrgrõhkkonnas äikese mõjul Tallinnas enneolematu veevalang, mis täitis paljud pealinna majade keldrid veega, ajalehtedes kajastusid fotod rõõmsameelsetest lastest, kes pärast vihmasaju lõppu suplesid tänavajõgedes. On üsna loomulik, et kuumade ilmadega kaasnevad rajuhood, taevaseid elektrisähvatusi ei tohi võtta naljana.

Tänavu koorunud puukoristaja poeg.

Looduse märkide ja seitsmevenna ilmavalemi (seitse edasist nädalat) järgi võib ennustada vahelduva pilvisusega soojade ilmade kestmist septembris, sekka tuliste sik-sak noolte toel pauguga ägedaid vihmahoogusid. Välistatud pole ka mõnes paikkonnas keeristormid, lisaks seni toimunutele.

Kas looduses toimub ikka veel midagi imelikku?

Väga vara tuli sel kevadel maha kollane rooste, mis võib tuua suurt kahju eriti teraviljasaagile. Sügisesed ämblikuvõrgud, mis tavaliselt ilmuvad septembris, heegeldati kaheksajalgsete putukate poolt juba juulis. Põldlõokesed siristavad taeva all veel heinakuu keskel, see annab tunnistust uuest pesitsemisest. Kägugi kukub hiliselt, peretunde kaotanud sulelisel on plaanis veel oma mune poetada võõrlindude pesadesse. Huvitav, linavästrik alles hakkas tavalisest kuu aega hiljem pesitsema, seda vist tingis kevadine putukate vähesus. Midagi on tõsiselt lahti vihmausside elus. Pole ma veel oma elus näinud, et kesksuvel puuduvad allmaa vingerdajatel paarumisrõngad. See on äärmiselt halb märk loodusprotsessides.

Maasikad hilinesid oma saagiandmisega, aga seevastu küpses päikese lõõsas neid lausa uputuseni. Vaarikatele valitsevad soodsad ilmad, mis meelitavad mesilasi lausa tormama vaarikaõitele. Seega kujuneb ka vabarna saak rohkeks. Pärnapuud on õite rohmuse all lausa lookas, nektarit on nii õied kui ka lehepinnad täis. Kleepuvatelt lehtedelt korjatud mesi on üks tervislikumaid toiduaineid.

Kus kevadised öökülmad ei kahjustanud õunapuu õisi, tõotab õunasaak tulla rikkalik, ubinate välimust võib rikkuda aga kasvu ajal kärntõbi. Kartuli saagi määravad juuli keskpaiga ja augusti ilmad.

Eesti soojarekord püsib 1992. aastast, kui 11. augustil mõõdeti Võrus +35,6°C. Kas on ohtu, et kuuma tuleb tänavu suvel enamgi?

Ehkki päevad vähehaaval lühenevad, soojenevad maapind ja veekogud päeval tugevamini kui öösel maha jahtuvad. Nii on mõnes siseveekogus vesi äärmiselt soe, nagu vannis, ulatudes +27 kraadini. Põua tõttu on paljudes kohtades pöetud murulapid kõrbenud pruuniks, metsad on muutunud tuleohtlikuks ja aiapidajad on mures köögi- ja juurvilja kastmisega. Päikesepaistel valitseb kõrbekuumus, mis kütab rannaliiva ja kivid tuliseks. Pikk kuum periood teeb murelikuks ka mesinikud. Mesitarudes läheb nii palavaks, et hauded võivad hukkuda. Peab hoolega mesilaste elu jälgima, paljud pered tükivad sülemlema. Mul tuli mitu korda ühte rännule minevat mesilaskobarat puu otsast tarusse tagasi tuua. Mul seisab mitu taru tühjalt, oleks rõõmus meel, kui kuskilt tuleksid sinna elama uued mesilasopered.

+40 kraadi varjus pole Eestis reaalne, aga pole välistatud, et saabub Maarjamaale ka senist rekordit ületav +36 - +37 kraadi kuumust. Päike oma tuliste kiirtega on tänavu eriti terav, kruvides tänavuse soojarekordi +33,8°Cni, mõõdetuna Tartumaal Ülenurmel.

Kuumust on Põhjamaa inimesel raske taluda. Müts pähe ja veepudel kaasa, kui toast välja astuda. Eakad inimesed peaksid oma toimetused tegema varahommikul või õhtusel ajal. Elukogenumad inimesed veedavad päevad viludates kohtades ja nendega ei juhtu midagi. Kuumaga ei tohi alkoholi tarvitada, janu kustutuseks rüübata ainult lahjat õlut. Mingil juhul ei tohi end unustada päikese kätte magama. Kuumas inimesed rammestuvad, uimastena peaksid nad olema äärmiselt ettevaatlikud mootorsõidukite juhtimisel kui ka tänavatel jalgsi liikudes.

HELDUR KARRO