Pärast surma ehk mikrofoniga morgis

Palun tohtrit ta leebelt, aga kindlalt telefoni öeldud keeldumist kommenteerida. Doktor Eero Semjonov: "Ütlesin helistajale, et me ei väljasta telefoni teel uuringute ja lahangute informatsiooni. Üldse tohib aga tulemustest teada saada väga kitsas ring - patsiendi või lahkunu lähimad omaksed ja raviarst."

Tallinna keskhaigla patoloogiaosakond teeb koeuuringuid ja lahanguid peale keskhaigla veel enam kui 30 raviasutusele ja erameditsiinile. Neist on ligikaudu 15 000 koeuuringud, 300-400 patoanatoomilised lahangud, keskhaigla territooriumil asuvas kohtumeditsiinilises morgis tehakse aga 2000 kohtuarstlikku lahangut aastas.

Tallinna keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja Eero Semjonov: "Ligi paar tuhat kohtumeditsiinilist juhtu aastas ei näita kuritegude kasvu, pigem vaekausi kaldumist kodutute, alkohoolikute, narkomaanide surma sagenemiste poole. Igale niisugusele juhtumile tuleb teha kohtuekspertiisi lahang ja anda diagnoos. Ükski inimene ei saa seaduse järgi siitilmast lahkuda surmatunnistuseta. Patoloogia nagu kogu meditsiin on muutunud koos ajaga. Kui 30-40 aastat tagasi oli patoloogi põhitegevus lahangud, siis tänapäeval on see ala kogu maailmas otsekui ringi pööratud: esiplaanil on histoloogilised (koeuuringud), tsütoloogilised (raku-uuringud) ja immunohistokeemilised (raku ja koe iseloomu täpsustatud uuringud) elaval inimesel. Eraldi, ja tublisti väiksem osa, on lahangud, millega tehakse kindlaks objektiivsed surma põhjused ja hinnatakse haiguse ja ravitegevuse tüsistusi."

Dr. Eero Semjonov

Rääkigem sedapuhku teie osakonna vähema töömahuga tegevusest - lahangutest. Meditsiinikauge inimene on enamasti arvamusel, et lahangu tulemusel antakse hinnang raviarsti teadmistele.

Meie ei ole siiski arsti töö hindajad, me anname vaid viimase pildi lahkunu tervisest. See, mida veel paarkümmend aastat tagasi oli võimalik näha ainult lahangul, on nüüd nähtav elupuhuselt - röntgenoloogiliselt, kompuutertomograafiliselt jne. Ometi saab vaid lahangul fikseerida viimase pildi inimese surmaeelsest tervisest ja selle alusel hinnata ravi.

Saab siis mõni lahkunu surmatunnistusele kaks diagnoosi: ühe raviarstilt ja teise patoloogilt?

Kliiniline ja patoloogiline diagnoos tõepoolest alati ei kattu. Lõplikuks diagnoosiks hinnatakse lahknevuse puhul siiski ainult patoloogi otsust, mis kantakse ka surmatunnistusele. Nõukogude ajal peeti lahkdiagnooside kohta arvestust ja neid peljati, praegu on niisugune probleem meie osakonnas pigem koostööküsimus. Me nimelt arutame surmaeelse ja surmajärgse diagnoosi lahangu juures viibiva ravitohtriga koos läbi ja teeme mõlemapoolsed järeldused.

Tähendab see, et lahangul viibib alati haiget ravinud või opereerinud arst?

Püüdleme selle poole, et alati viibiks lahangul haigega elupuhuselt tegelnud arst, nii mõnegi lahangu juurde tuleb aga terve osakond või tohtreid mitmest osakonnast. Lahangut ei ole ju vaja patoloogile, vaid raviarstidele. Olen oma üsnagi pika (lõpetasin TRÜ arstiteaduskonna 1986.a.) tööaja jooksul näinud nii palju igasugust patoloogiat, et minu teadmistele (töötan ka kohtuarstina) ei anna ainult lahang palju juurde, aga raviarstiga koostöös leiab siiski alati midagi unikaalset.

Kui palju teie osakonnas esineb lahknevusi kliinilise ja patoloogilise diagnoosi vahel?

Olulisim küsimus niisugusel korral on pigem, kas kliiniline diagnoos, mistõttu tehti vale ravi või vale operatsioon, põhjustas patsiendi surma. Tuleb öelda, et lahkdiagnoose, mis kinnitaks vale ravitaktikat ja sellest tulenenud surma, tuleb harva ette. Lahkdiagnoose analüüsides saab aga arst anda hinnangu oma tegevusele.

Dr. Larissa Makarenkova operatsiooniaegsel lümfisõlmede kiiruuringul.

Kas surmajärgne lahang on seadusega sätestatud kohustuslik toiming?

On kaks eriala: kohtumeditsiin, mis tegeleb vägivaldsete surmajuhtumitega, ja patoanatoomia, mis, nagu öeldud, käsitleb haiguste tekke põhjusi ja iseärasusi. Neil on sama metoodika, aga erinev väljund. Õigemini on need piirierialad ühiste kokkupuutepunktidega. Kohtumeditsiini valdkonda kuuluvad vägivaldsed, ebaselged, vigastustega, meditsiinilise defekti või selle kahtlusega surmad. Kui politsei ekspertiisimääruse esitab, tuleb teha tingimusteta kohtumeditsiiniline lahang. Lahangul dokumenteeritakse kõik muutused ja võetakse histoloogilised proovid ning kogu dokumentatsioon jääb paberkandjale ja arvutisse igaveseks, mida surmapõhjuse kahtlusel saab vaidlustada.

Kohtumeditsiinilise juhtumi puhul on niisiis lahang seadusega ette nähtud, aga kui inimene sureb näiteks tuberkuloosi?

On raviarstil kindel diagnoos ja mitmesugused uuringud tehtud, ei ole lahang kohustuslik. Alati küsitakse lahkunu omastelt lahanguks luba ja kui nad seda näiteks eetilistel või usulistel põhjustel ei soovi, kirjutavad nad vastava avalduse ja lahang jäetakse tegemata. Niisugune nö kodanikupuutumatus kehtib alles Eesti Vabariigi ajal. Minu arvates oli aga omaaegne seadusega sätestatud kohustuslik lahang üsnagi vajalik. Surm on ju igas perekonnas äärmiselt pöördeline sündmus, tekitades sageli küsimusi ja "olekseid". Seepärast on lähedaste hingerahu jaoks nii mõnigi kord oluline teada saada lahkunu surma kindel põhjus.

Ja lahang on ühesugune - hoolikas ja täpne - kõigile, nii väikesele hukkunud lapsukesele kui ennast põhja joonud prükkarile?

On. Inimene on inimene ja meist kellelgi pole õigust lahterdada kedagi vähem või rohkem väärtuslike sekka. Pealegi ei tea me põhjusi, miks ühest prügikastiinimene, teisest aga karske ja väärikas pereisa on saanud. Kuigi, mis seal salata, vahel tekib küll kibestumus, et miks peaksid kõrgema meditsiiniharidusega inimesed nii lahangul kui laboratooriumis nägema vaeva ja kulutama kalleid vahendeid ise ennast hukutanud inimese surmapõhjuste uurimisele.

Meie jutuajamine katkeb keskhaiglas käsil oleva operatsiooni aegseks lümfisõlmede kiiruuringuks. Patoloogiaosakonna arstid Ilmi Reinmaa ja Eero Semjonov selgitavad mikroskoobi all välja, et põielõikusel viibiva patsiendi koepreparaat vähirakke õnneks ei sisalda.

Kas lahangud on ka mingil määral spetsialiseeritud?

On. Üks meie arste lahkab valdavalt verevähki surnud inimesi, teine lapsi, mina kui kohtuarsti ja patoloogi eriharidusega tohter lahkan ja annan hinnanguid nende alade oletatava piiri peal lahkunute surma põhjustele?

Enne lahkamist saate te haigusloo. Aga kui seda ei ole, ja te ütlesite, et niisuguseid juhuseid esineb sageli, kuidas oskate te maailma keerulisima "aparaadi" - inimese vaikinud kehast leida surma põhjuse?

Patoanatoomia on juba väga vana tohutu metoodika- ja kirjelduste pagasiga meditsiiniharu. Minu üle 10 aasta pikkune meditsiiniharidus ja 15.aastane kogemus sel alal tagavad usaldatava tulemuse.

Rääkigem selle tavainimesele sünge, aga tohtritele enesestmõistetava toimingu tehnilisist üksikasjust: kas lahangul avatakse ainult rinna- ja kõhukoobas, kui haigusloost ilmnes, et inimene suri näiteks maovähki?

Olen oma osakonnas võtnud reegliks teha vaatlus ja uuringud nii siseorganitest kui ajust, et ei jääks kahtlust ühegi oletatava surmapõhjuse kohta. Me püüame seda kõike teha diskreetselt. Kõik elundid pannakse võimalikult tervelt kehasse tagasi, et vajadusel saaks teha korduvlahangu. Olen lahanud ka lõunariigis surnud eestlast (tavaliselt tehakse välismaal surnud inimesele kodumaal korduvlahang), kel olid kõik organid lahkamisel välja võetud, ilmselt sealse kuuma kliima pärast.

Kui saabuvad pimedad oktoobri-novembrikuu õhtud ja teil tuleb peale kaastöötajate koju minekut jääda üksinda veel mõnda dokumenti vormistama siia majja, mille külmkambrites ootavad oma viimset diagnoosi paljud lahkunud, kas te tunnete hirmu?

Tunnen küll. Eriti siis, kui selles suures majas midagi kusagil kukub või koliseb.

Tuleb teil ette ka naljakaid seiku?

Kuidas teisiti - juhtub nii mõndagi humoorikat, meil on siin isegi oma zargoon. Naljakas on seegi, et minu telefoninumbri sarnasuse tõttu ühe polikliiniku registratuurinumbriga tuleb mul pidevalt tõrjuda helistajaid, kes tahavad end meie majja järjekorda panna...

Nagu eespool öeldud, on keskhaigla patoloogiaosakonna põhitööks patsientide elupuhused koeuuringud, mille alusel töötavad terapeudid ja kirurgid välja metoodika ja ravi inimese tervendamiseks.

JUTA ÜTS